Liivi keel: erinevus redaktsioonide vahel

liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ)
Kõneldakse	Lätis
Piirkonnad	Põhja-Euroopa
Kokku kõnelejaid	umbes 20
Keelesugulus	uurali keeled; soomeugri keeled; soome-saami keeled; läänemeresoome keeled; liivi keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	-
Keelekoodid
ISO 639-2	fiu (teised soomeugri keeled)
ISO 639-3	liv

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 28. oktoober 2015, kell 12:41

Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel.

Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil. Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, viimane liivi keelt emakeelena rääkinud inimene suri 2013. aastal^[2]. Teise keelena räägib liivi keelt Lätis umbes 20 inimest^[1]. Kokku on registreerinud ennast liivlaseks ametliku Läti statistika järgi 200 inimest^[3].

Nimetust rannakeel (rāndakēļ) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides.

Tähestik

Liivi kirjakeele tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon eesti ja läti tähestikust. Liivi tähestikus leidub tähti, mida pole eesti ega läti tähestikus, näiteks Ǟ (pikk Ä) ja Ȭ (pikk Õ).

a A, ā Ā, ä Ä, ǟ Ǟ, b B, d D, ḑ Ḑ, e E, ē Ē, f F, g G, h H, i I, ī Ī, j J, k K, l L, ļ Ļ, m M, n N, ņ Ņ, o O, ō Ō, ȯ Ȯ, ȱ Ȱ, (ö Ö), (ȫ Ȫ), õ Õ, ȭ Ȭ, p P, r R, ŗ Ŗ, s S, š Š, t T, ţ Ț, u U, ū Ū, v V, (y Y), (ȳ Ȳ), z Z, ž Ž

Sulgudes toodud tähed esinevad ainult võõrnimedes ja/või on nende kasutamisest tänapäeval loobutud (ö, ȫ ja y, ȳ).

NB! Tehnilistel põhjustel, näiteks kui kirjutusmasinal pole kõiki vajalikke tähti või arvutitarkvara ei võimalda kõigi tähtede kasutamist, on kasutatud mitmeid lihtsustusi või asendusi. Näiteks ḑ asemel d' või ǟ asemel ä'.

Hääldus

Kriips (ˉ) tähe peal märgib pikka täishäälikut: Ēstimō (Eestimaa), pū (puu). Pikad kaashäälikud märgitakse sõna keskel kahe tähega, sõna lõpus ühe tähega: kim (kümme). Märk (¸) tähistab palataliseeritud kaashäälikut: tūļi (tuuline). Õ täht järgsilpides märgib Õ ja A vahepealset häälikut: pȭzõz (põõsas). Punkt O tähel (Ȯ) märgib madalat Õ-häälikut: vȯn (õnn). Kuni 1995. aastani märgiti seda häälikut O või Õ tähega.

Rõhk on sõna esimesel silbil. Sõnades esineb kolme tüüpi silbiintonatsioone: ühtlane, katkendlik ja langev. Katkendlik ja langev intonatsioon võivad eristada tähendust.

Asesõnad

Isikulised asesõnad

Ainsus
	1Sg mina	2Sg sina	3Sg tema
Nominatiiv	mina/ma	sina/sa	täma/ta
Genitiiv	mīn	sīn	täm
Akusatiiv	minnõn	sinnõn	tämmõn
Translatiiv	minkõks	sinkõks	tämkõks
Partitiiv	mīnda	sīnda	tǟnda
Inessiiv	mins/minšõ	sins/sinšõ	täms/tamšõ
Elatiiv	minst/minstõ	sinst/sinstõ	tämst/tämstõ
Illatiiv	minnõ	sinnõ	tämmõ

Mitmus
	1Pl meie	2Pl teie	3Pl nemad
Nominatiiv	mēg	tēg	ne
Genitiiv	mäd	täd	nänt
Akusatiiv	mäddõn	täddõn	näntõn
Translatiiv	mätkõks	tätkõks	näntkõks
Partitiiv	mēḑi	tēḑi	nēḑi
Inessiiv	mēšši	tẽšši	nēšši
Elatiiv	mēšti	tēšti	nēšti
Illatiiv	mēži	tēži	nēži

Näitavad asesõnad

	Ainsus see	Mitmus need
Nominatiiv	sīe/se	ne
Genitiiv	sīe/se	nänt
Akusatiiv	sīen	näntõn
Translatiiv	sīeks/sīekõks	näntkõks
Partitiiv	sīeda	nēḑi
Inessiiv	sīes/sīessõ	nẽšši
Elatiiv	sīest/sīestõ	nēšti
Illatiiv	sīezõ	nēži

Keelenäiteid

Meie Isa palve idaliivi murdes (1870)

Meie Isa palve lääneliivi murdes (1870)

Tēriņtš!: Tere!
Jõvā ūomõg! / Jõvvõ ūomõgt!: Tere hommikust!
Jõvā pǟva! / Jõvvõ päuvõ!: Tere päevast!
Tienū!: Tänan!
Pōlaks!: Palun!
Vȯndzist Ūdtāigastõ!: Head uut aastat!
Tämpõ um pūolpǟva: Täna on laupäev
ikš, kakš, kuolm, nēļa, vīž, kūž, seis, kōdõks, īdõks, kim: üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 unesco.org välja otsitud 20.12.10
↑ Kanadas suri viimane emakeelne liivlane. FennoUgria, 03.06.2013, välja otsitud 08.05.2014
↑ baltics-course.com välja otsitud 20.12.10

Kirjandus

Tooke, William (1799). View of the Russian Empire During the Reign of Catharine the Second, and to the Close of the Present Century. London: T. N. Longman, O. Rees, and J. Debrett. Lk lk. 523-527. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
Tiit-Rein Viitso, Valts Ernštreits. Liivi-eesti-läti sõnaraamat. 2012 ISBN 9789984815763

Välislingid

Liivi keele ja kultuuri portaal Livones.lv
Liivikeelse Vikipeedia inkubaator
Läti-liivi-inglise väljendite sõnaraamat liivi keele tähestiku, häälduse ja lühikese grammatikaülevaatega (pdf)
Virtual Livonia
Karl Pajusalu. Jäljed Liivimaa liivi keelest. Sirp, 27.09.2010.
Valts Ernštreits Liivi kirjakeele kujunemine, 1863. aastast kuni aastani 1982, väitekiri.
Tuuli Tuisk. Oma kirjakeele tegid ikka liivlased ise Sirp, 14. jaanuar 2011
Christopher Moseley "Liivi keel – Euroopa ohustatuim?" Sirp, 16.03.2012

[unes-1] 1,0 ^1,1 unesco.org välja otsitud 20.12.10

[2] Kanadas suri viimane emakeelne liivlane. FennoUgria, 03.06.2013, välja otsitud 08.05.2014

[3] tics-course.com välja otsitud 20.12.10

[1]

[2]

[3]

@@ 15. rida: / 15. rida: @@
 |kood 3=[http://www.sil.org/iso639-3/documentation.asp?id=liv liv]
 }}
+'''Liivi keel''' (''līvõ kēļ'', ''rāndakēļ'') on [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] lõunarühma kuuluv [[keel (keeleteadus)|keel]].
+Liivi keelt on kõneldud praeguse [[Läti]] maa-alal mõlemal pool [[Liivi laht]]e. Idapoolsete [[Salatsi]] liivlaste keel hääbus [[19. sajand|19. sajandil]]. [[Kuramaa]] liivi keelt kõneldakse tänapäevani, viimane liivi keelt emakeelena rääkinud inimene suri 2013. aastal<ref>[http://www.fennougria.ee/index.php?id=28552 Kanadas suri viimane emakeelne liivlane]. FennoUgria, 03.06.2013, <small>välja otsitud 08.05.2014</small></ref>. Teise keelena räägib liivi keelt Lätis umbes 20 inimest<ref name="unes"/>. Kokku on registreerinud ennast liivlaseks ametliku Läti statistika järgi 200 inimest<ref>[http://www.baltic-course.com/eng/baltic_news/?doc=3215 baltics-course.com] välja otsitud 20.12.10</ref>.
+Nimetust rannakeel (''rāndakēļ'') kasutasid [[Kuramaa liivlased]]. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides.
 == Tähestik ==

v r Uurali keeled ja murded
ugri keeled	handi keel • mansi keel • ungari keel
permi keeled	komi keel (permikomi keel, jazva murre) • udmurdi keel (bessermani murre)
mari keeled	niidumari keel • mäemari keel (loodemari murre)
mordva keeled	ersa keel • mokša keel
saami keeled	Akkala saami keel † • Inari saami keel • Kemi saami keel † • Kildini saami keel • koltasaami keel • turjasaami keel • Lule saami keel • lõunasaami keel • Pite saami keel • põhjasaami keel • Ume saami keel
läänemeresoome keeled	eesti keel (mulgi keel, setu keel, tartu keel, võru keel) • isuri keel • karjala keel (livviko ehk Aunuse karjala keel, lüüdi keel) • liivi keel • soome keel (kveeni keel, meä keel) • vadja keel (kreevini keel) • vepsa keel
samojeedi keeled	neenetsi keel (tundraneenetsi keel • metsaneenetsi keel) • eenetsi keel • nganassaani keel • sölkupi keel • kamassi keel † • matori keel † (koibali keel †) • juratsi keel †
kindla klassifikatsioonita keeled	meštšera keel † • muromi keel † • merja keel † • tšuudi keel † •