Arutelu:Liivi keel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Keelenäidetes on tarvitusel õ. Kui seda enam ei kasutata, tuleb ta asendada. Andres 15. november 2006, kell 08:30 (UTC)

Õ on kasutusel, Ö ja Y asemel kirjutatakse e ja i. Liivi tähtede näitamisega on raskusi, esiteks IE6 ei näita paljusid tähti, IE7, Opera 9 ning FF näitavad küll, kuid kui märgid on väikesed ja nendest ei saa aru. Valju 15. november 2006, kell 08:51 (UTC)


Aa, sain nüüd aru: osal juhtudest asendati õ ȯ-ga. Aga nendes keelenäidetest ei esine kuskil ȯ. Kas ei peagi?
Mina näen Firefoxiga küll kõiki tähti korralikult. Andres 15. november 2006, kell 08:54 (UTC)
madalat õ-d (ȯ) ei pea siinsetes näidetes kyll kuskil olema, kõik on õige. ö ja y on lihtsalt e ja i-na välja hääldatud juba umbes 70-80 aastat ikka (aga arvatavasti kauem). nt kui enne oli kylā ja , siis uuemas liivi keeles on kilā ja ie. Ohpuu 15. november 2006, kell 09:11 (UTC)
Kuidas ȯ tähte hääldatakse, kas ta on pigem Õ sarnane, O sarnane või A sarnane? Või on hääldus sõnuti erinev? Valju 15. november 2006, kell 09:26 (UTC)
keel nagu Õ-d hääldades, aga allpool (umbes sama kõrgel kui A-d hääldades). madal õ. Ohpuu 15. november 2006, kell 09:41 (UTC)
Tänan! Valju 15. november 2006, kell 09:42 (UTC)



Liivi keele koodi praegu pole, kas näiteks Paabelis (Babel) võiks kasutada koodi fiu-liv? Valju 21. november 2006, kell 08:01 (UTC)

Üldjuhul peaksid keelekoodid kokku langema lühendiga, mida kasutatakse vastavas vikis. Arvan, et kui siia Babeli mall teha, võiks selle ka keskuses nii-öelda registreerida. Selline koos võiks sobida küll. Tuleks kõne alla isegi liivikeelse vikipeedia tegemine? (Kui Valt Ernštreit kampa lööb). Andres 21. november 2006, kell 08:48 (UTC) Andres 21. november 2006, kell 08:47 (UTC)
Alustan lihtsamast, panen Babelisse liivi keele. Liivikeelse Vikipeedia kirjutamisel jääksin ma hätta, ainult abiks saaksin olla. Valju 21. november 2006, kell 09:20 (UTC)

ISO 639-2 ei näe ette eraldi koodi liivi keele jaoks, ISO 639-3 kood on liv. Andres 21. november 2006, kell 10:39 (UTC)


Enne viimast parandust oli tähestik järgmine:

a A, ā Ā, ä Ä, ǟ Ǟ, b B, (c C), d D, ḑ Ḑ, e E, ē Ē, f F, g G, h H, i I, ī Ī, j J, k K, l L, ļ Ļ, m M, n N, ņ Ņ, o O, ȯ Ȯ, ȱ Ȱ, (ö Ö), (ȫ Ȫ), õ Õ, ȭ Ȭ, p P, (q Q), r R, ŗ Ŗ, s S, š Š, t T, ţ Ț, u U, ū Ū, v V, (w W), (x X), (y Y), z Z, ž Ž

Andres 21. detsember 2006, kell 07:41 (UTC)

Mulle tundub, et see viimane parandus pole asjakohane. Pigem on tegemist olude sunnil tehtud asendustega, pika Õ ja peenendatud D märki lihtsalt varasemates süsteemides polnud. Ma võtan selle paranduse tagasi. Valju 21. detsember 2006, kell 08:10 (UTC)
Oleks hea artikli tekstis rääkida ka muudatustest ja tüpograafilistest variantidest. Muidu võib jälle keegi arvata, et siin on valesti. Andres 21. detsember 2006, kell 15:38 (UTC)
See viimane parandus oli tehtud Riia IP-aadressilt. Kahjuks lätikeelne Vikipeedia pole jõudnud veel liivi keele kohta artikli kirjutamiseni. Valju 21. detsember 2006, kell 16:41 (UTC)

ISO[muuda lähteteksti]

ISO 639-3 ja http://www.sil.org/iso639-3/documentation.asp?id=liv ingliskeelses wikis on, kuid meil peaks malli m uutma, et näha oleks! -- suwa 30. juuni 2007, kell 16:48 (UTC)


Tähestikku on jälle muudetud. Ma ei tea, kas see muudatus on õige. Andres 8. november 2007, kell 09:48 (UTC)

vajab ajakohastamist[muuda lähteteksti]

selle http://heli.er.ee/helid/1104261.mp3 järgi suri viimane liivi keelt emakeelena rääkija. --WikedKentaur 7. märts 2009, kell 17:44 (UTC)

Selle kohta oli trükis ka uudis: [1]. Andres 7. märts 2009, kell 19:43 (UTC)
nõustun, et ilmselt vajab ajakohastamist. allikaid ajakohastamiseks võib leida ingliskeelse Vikipeedia artiklist, selle viidetest ja sama artikli arutelust.
panen siia kirja veel veidi mulle teadaolevaid asjaolusid, mis lõhnab nagu Vikipeedias keelatud original research, sest mul ei ole pakkuda viiteid.
viimase emakeelse surm pole tegelikult kindel. Jaak Prozese kirjatyki andmed, mida ma Eesti Päevalehe jaoks toimetasin, pole kõige täpsemad. ja "viimase liivlase" tiitlile pretendeerijaid on tegelikult olnud ysna mitu ylemöödunud aastasajast saati. arvatavasti tuleb sääraseid viimase liivlase surma teemat varieerivaid uudiseid veel, sest nii eesti kui ka läti kultuuris on liivlaste väljasuremine nii juurdunud motiiv, et aeg-ajalt kerkib ikka yles.
Valt Ernštreiti andmetel on elus veel viis vanema põlve emakeelset liivlast. ja siis on veel elus näiteks ysna noor Julgi Stalte, kes õppis liivi keele lapsepõlves oma vanaisalt, samuti yks tema eakaaslane, kellega ta kooliajal enda väitel liivi keelt rääkis.
ja edasi läheb juba diskussioon selle peale, keda yldse keele emakeelena rääkijaks lugeda. see on võrdlemisi hägus mõiste, mis ei pruugi kattuda keele igapäevase tarvitamisega. Lätis tuleb ysna pea rahvaloendus, aga ma ei tea, kas nad seal liivi keele oskajaid või emakeelena kõnelejaid loendada lasevad – nii saaks ytluspõhise oskajate või emakeelena kõnelejate arvu kätte. latgali keele kõnelejaid tõenäoliselt ei loendata, arvas asja eest vastutav minister, aga latgali keelt loetakse ka läti keele murdeks. muidugi võib Läti jätta liivi keele oskajad loendamata varjatud või avaliku veendumuse tõttu, et keel on surnud.
teine võimalus on edaspidi lugeda kõiki liivi keele oskajaid nagu võiks teha ka ladina keele oskajatega – mõlemad on kultuurisymbolitena olulised keeled, millel jätkub yhel või teisel kombel oskajaid-kõnelejaid või siis inimesi, kes selles keeles vanu laule laulavad. lauludes, mida eri liivlaste ja lätlaste kollektiivid laulavad, elab liivi keel igatahes kindlalt edasi.
samas leidub noori, kellel on ambitsioon liivi keelt õppida ja omavahel rääkida, kelle jaoks liivi keel on oluline osa nende etnilisest identiteedist, kuigi keeleoskus ei pruugi olla kiita. säärane on olukord olnud võrdlemisi stabiilselt viimased kymme-viisteist aastat. Ohpuu 17. august 2010, kell 20:42 (EEST)

Viimane liivi keele emakeelena kõneleja Grizelda Kristiņ suri 2. juuni 2013. 90.191.119.98 14. juuni 2013, kell 23:12 (EEST)

väljasurnud keel või mitte ?[muuda lähteteksti]

Kas kategooria "Väljasurnud keeled" oleks kohane või mitte ? suwa 15. juuni 2013, kell 21:53 (EEST)

Vist ikka ei ole, kuna kümned inimesed valdavad liivi keelt (olgugi et mitte emakeelena). 90.191.119.98 15. juuni 2013, kell 22:51 (EEST)

Kes on William Tooke ja millist epohhiloovat tähtsust omavad liivi keele kohta tema 1799. aastal kirjutatud raamatu neli lehekülge? Julgen arvata, et saksa keeles kirjutati liivi keele kohta 17.-20. sajandil mõõtmatult palju rohkem (näiteks Hupel?). Inglise keel ei ole ainus keel maailmas (vähemalt siis veel ei olnud, kui mina EPA-s käisin).

Käänete nimed[muuda lähteteksti]

Käänete nimed tabelites peaksid olema eestikeelsed.

Noh, praegu ei ole midagi valesti, kirjanduse loetelu tuleb lihtsalt täiendada.
Mina eelistaksin ka omasõnalisi käändenimetusi. Keeleteadlased eelistavad millegipärast võõrsõnu. Andres (arutelu) 22. september 2015, kell 21:26 (EEST)
olen nõus, et käändenimed võiksid olla eestikeelsed. aga selle juures võiks lähtuda varasemast liivi keele käänete eesti keeles nimetamise traditsioonist. paraku ei ole mul praegu sellekohaseid allikaid käepärast. -- Ohpuu (arutelu) 25. september 2015, kell 09:19 (EEST)
aga kui akusatiiv on sihitav (võiks muidugi olla mõni allikas, mis nii nimetab), siis jääb ainult kohakäänete küsimus — kas neid on mõistlik nimetada eesti sisekohakäänete nimedega, kui nad sisuliselt hõlmavad ka väliskohakäänete funktsioone? (aga mõni targem allikas aitab kindlasti.) -- Ohpuu (arutelu) 25. september 2015, kell 09:27 (EEST)
ÕS-i järgi on akusatiiv üldiselt sihitav. Mis puutub kohakäänetesse, siis need on eesti sisekohakäänete kognaadid ja ka nimetused on neil sisekohakäänete nimetused. Minu meelest sellest piisab.
Ma küll kõhklen väga näiteks ladina ablatiivi nimetamisega alaltütlevaks. Andres (arutelu) 25. september 2015, kell 11:02 (EEST)
Ma ei mäleta, et oleksin liivi keele puhul näinud eesti keeles omasõnaliste käändenimetuste kasutamist. Põhjus ilmselt selles, et käänete funktsioonid eesti ja liivi keeles on erinevad ja see tekitaks segadust. Seetõttu võiks ikka kasutada väljakujunenud nimetusi ja siin akusatiiviks nimetatud käänet nimetatakse daativiks ja vastavalt translatiivi instrumentaaliks. --Metsavend 15. detsember 2015, kell 14:20 (EET)
Pane siis õiged nimetused. Andres (arutelu) 17. detsember 2015, kell 01:07 (EET)