Kõik avalikud logid
See on Vikipeedia kõigi olemasolevate logide ühendkuva. Valiku kitsendamiseks vali logitüüp, sisesta kasutajanimi (tõstutundlik) või huvipakkuva lehekülje pealkiri (samuti tõstutundlik).
- 22. aprill 2024, kell 15:32 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Elektriahelate teooria (Tõlkeallikas de:Schaltungstheorie)
- 25. märts 2024, kell 10:44 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Elektriline poolus (Uus lehekülg: 'pisi|Vaade auto [[aku klemmidele]] '''Elektriline poolus''' on üks kahest punktist (või klemmist), mille vahel on elektripinge. Poolus on kas positiivne (plusspoolus, plussklemm) või negatiivne (miinuspoolus, miinusklemm). == Vaata ka == * Polaarsus Kategooria:Elektrotehnika') Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid
- 15. märts 2024, kell 12:00 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Hetkväärtus (Uus lehekülg: ''''Hetkväärtus''' on mõõtetehnikas, mehaanikas ja elektrotehnikas ajast sõltuva muutuja väärtus (väljendatatuna arvu ja ühikuga) antud hetkel ehk ajamomendil. Mõne ajast sõltuva suuruse hetkäärtust tähistatakse väiketähtedega, näiteks :<math>u</math> – ajast sõltuva elektripinge hetkväärtus :<math>U</math> – pinge efektiivväärtus Kui on vaja rõhutada, et tegemist on hetkväärtusega, lisatakse sulgudes täht <math>t</ma...')
- 5. märts 2024, kell 11:52 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Jõupaar (Uus lehekülg: 'pisi|Jõupaar <math>F-F</math> '''Jõupaar''' on mehaanikas kaks võrdset ja vastassuunalist jõudu, mis rakenduvad kehale paralleelselt eri punktides. Nende punktide vahelist kaugust nimetatakse jõu õlaks. Jõupaar püüab keha pöörata või panna see pöörlema. Seda toimet jäigale kehale iseloomustatakse jõupaari momendiga. Jõupaari moment <math>\vec M</math> on vektoriaalne suurus, mis arv...')
- 26. veebruar 2024, kell 10:46 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Sünteeskiudained (Ümbersuunamine lehele Keemilised kiudained) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 26. veebruar 2024, kell 10:46 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Tehiskiudained (Ümbersuunamine lehele Keemilised kiudained) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 26. veebruar 2024, kell 10:45 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Massi ja energia ekvivalentsus (Ümbersuunamine lehele E=mc2) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 26. veebruar 2024, kell 10:44 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Massidefekt (Valemid artiklist de : Massendefekt)
- 20. veebruar 2024, kell 10:13 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Fotogalvaaniline efekt (Uus lehekülg: ''''Fotogalvaaniline efekt'''( inglise keeles ''photovoltaic effect'') on fotoelektriline efekt, mis seisneb teatud ainestruktuuris elektromotoorjõu tekkimises valguse mõjul. Selle nähtuse rakendused on teinud võimalikuks Päikese valguse vahetu muundamise elektrienergiaks. Valguse muundamine toimub pooljuhtmaterjalis (enamasti ränis) loodud pn-siirdes. Kui valgus langeb siirde ruumlaengu...')
- 15. veebruar 2024, kell 12:08 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Termotuumareaktor (Ümbersuunamine lehele Termotuumareaktsioon) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 7. veebruar 2024, kell 10:35 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Pingemuundur (Ümbersuunamine lehele Alalispingemuundur) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 7. veebruar 2024, kell 10:34 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Schmitti triger (Ümbersuunamine lehele Schmitti lülitus) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 1. veebruar 2024, kell 12:03 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Järguühik (Uus lehekülg: ''''Järguühik''' on kümnendsüsteemi arvude numbrikoht, millel on erinimetus ja mille väärtus väljendub 10 astmena. Ni on 10<sup>2</sup> nimetus sada, 10<sup>3</sup> on tuhat, 10<sup>6</sup> on miljon. Miljonist kõrgemate järguühikute nimetustel võib eri maadel olla erisugune väärtus. Eestis on iga järgmine järguühik 10<sup>3</sup> korda suurem: triljon on 10<sup>12</sup>, kv...')
- 29. detsember 2023, kell 11:47 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Villemiit (Uus lehekülg: ''''Villemiit''' on tugevasti fluorestseeriv klaasiläikeline silikaatne mineraal, koostiselt tsinksilikaat Zn<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>, kristalliseerunud trigonaalses süngoonias. Nimetatud Madalmaade kuninga Willem I (1772–1843) järgi.<ref name="EE">ENE 10. köide, 1998</ref> == Viited == {{Viited}} Kategooria:Mineraalid')
- 29. detsember 2023, kell 11:45 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Elektronkiir (Uus lehekülg: '''''Elektronkiir''' on vaakumis kindlas suunas liikuma pandud elektronide juga. Algselt nimetati seda katoodkiireks, sest kiirt moodustavad elektronid lähtuvad vaakumtorus katoodilt ja liiguvad edasi anoodile nende elektroodide vahele rakendatud elektripinge mõjul. Atmosfäärirõhust palju hõredam keskkond torus on vajalik selleks, et elektronid oma liikumisenergiat võimalikult vähe kaotaksid. Häirimatu elektronkiir on...')
- 18. detsember 2023, kell 11:05 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Arutelu:Suurte arvude nimetused (miljard ja biljon: uus alaosa) Märgis: Uus teema
- 18. detsember 2023, kell 10:37 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Joseph Henry (Uus lehekülg: '{{Teadlane | pilt = JosephHenry1879.jpg | sündinud = 17. detsember 1797 | sünnikoht = Albany, New Yorki osariik | surnud = 13. mai 1878 | surmakoht = Washington DC, Ameerika Ühendriigid }} '''Joseph Henry''' (1797–1878) oli Ameerika füüsik, Rahvusliku Teaduste Akadeemia (NASA) liige ja selle president (1868–1878). Töötas elektromagnetismi ja selle rakendus...')
- 27. november 2023, kell 11:46 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Wilhelm Eduard Weber (Uus lehekülg: '{{Teadlane | pilt = Wilhelm Eduard Weber II.jpg | sündinud = 24. oktooer 1804 | sünnikoht = Wittenberg, Saksa-Rooma riik | surnud =23. juuni 1891 | surmakoht = Göttingen, Preisimaa | rahvus = sakslane | uurimisala = füüsika | tunnustus = Royal Society liige<br />Copley medal<br>Matteucci medal }} '...')
- 10. oktoober 2023, kell 10:38 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Pöördväärtus (Uus lehekülg: ''''Pöördväärtus''' on matemaatikas arvu 1 jagatis arvuga <math>a</math>, tähistatakse <math>\frac{1}a</math> või <math>1/a</math> või <math>a^{-1}</math>. Arvu pöördväärtus on arv, mille korrutis antud arvuga on 1.<ref>{{raamatuviide | autor=Ülo Kaasik | pealkiri=Matemaatika leksikon | koht=Tallinn |kirjastus=Eesti Entsüklopeedia Kirjastus | aasta=1992 | lehekülg= | köide= | trükk=2., täiendatud}} </ref> Näiteid: * arvu <math>2</math> pö...')
- 10. oktoober 2023, kell 10:38 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Vabavooludiood (Ümbersuunamine lehele Kaitsediood) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 10. oktoober 2023, kell 10:37 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Kaitsediood (Kasutatud en : Flyback diode ja de : Schutzdiode)
- 2. oktoober 2023, kell 10:41 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge ASIC-kiip (Ümbersuunamine lehele Rakendus-spetsiifiline integraallülitus) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 2. oktoober 2023, kell 10:40 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Jõu-bipolaartransistor (Tõlkeallikas de : Bipolarer Leistungstransistor)
- 2. oktoober 2023, kell 10:08 LAviki arutelu kaastöö teisaldas lehekülje IDopeerimine pealkirja Dopeerimine alla (Kirjaviga pealkirjas)
- 18. september 2023, kell 09:00 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Dipoolmoment (Uus lehekülg: ''''Dipoolmoment''' on füüsikas vektorsuurus, mis iseloomustab elektrilise või magnetilise dipooli intensiivsust ja orientatsiooni: * elektriline dipoolmoment, mõõtühik kulonmeeter (C·m) * magnetiline dipoolmoment, mõõtühik amper ruutmeetri kohta (A·m<sup>2</sup>) Kategooria:Täpsustusleheküljed')
- 28. august 2023, kell 11:09 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Gibbsi energia (Ümbersuunamine lehele Gibbsi vabaenergia) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 28. august 2023, kell 11:08 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Vaba energia (Ümbersuunamine lehele Helmholtzi vabaenergia) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 28. august 2023, kell 11:06 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Helmholtzi energia (Ümbersuunamine lehele Helmholtzi vabaenergia) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 28. august 2023, kell 11:02 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Helmholtzi vabaenergia (Uus lehekülg: ''''Helmholtzi vabaenergia''' ehk '''Helmholtzi energia''' on Hermann von Helmholtzi järgi nimetatud termodünaamiline olekufunktsioon, mis olekuparameetrite temperatuuri <math>T</math>, ruumala <math>V </math> ja termodünaamilises süsteemis sisalduva ainehulga <math>n_i</math> funktsioonina määrab täielikult süsteemi termodünaami...') Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid
- 28. august 2023, kell 11:01 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Termodünaamiline potentsiaal (Kasutatud de : Thermodynamisches Potential)
- 21. august 2023, kell 10:42 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge USA ühikusüsteem (Tõlkeallikas fi : Yhdysvaltalaiset mittayksikö) Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid
- 21. august 2023, kell 10:34 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Briti ühikusüsteem (Tõlkeallikas fi : Brittiläinen yksikköjärjestelmä) Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid
- 14. august 2023, kell 10:21 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Loomulikud ühikud (Ümbersuunamine lehele Loomulike ühikute süsteem) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 14. august 2023, kell 10:14 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Loomulike ühikute süsteem (Tõlkeallikas de : Natürliche Einheiten)
- 14. august 2023, kell 09:52 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Kvantkromodünaamika (Tõlkeallikas fi : Kvanttiväridynamiikka)
- 14. august 2023, kell 08:59 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Ühikusüsteem (Ümbersuunamine lehele Mõõtühikute süsteem) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 14. august 2023, kell 08:49 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Mõõtühikute süsteem (Uus lehekülg: ''''Mõõtühikute süsteem''' ehk '''ühikusüsteem''' on põhiühikute ja nende kaudu defineeritud tuletatud ühikute reeglipäraselt moodustatud kogum. Ühikusüsteem võib olla universaalne, unifitseeritud ja koherentne. Ühikusüsteem on universaalne, kui seda saab rakendada kõigis teaduse, tehnika ja majanduse valdkondades. Kui seejuures saab ühesuguseid ühikuid kasutada eri valdkondade ühesuguste suuruste mõõtmiseks, on ühikus...') Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid
- 10. august 2023, kell 17:22 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Bose-Einsteini kondensatsioon (Ümbersuunamine lehele Bose-Einsteini kondensaat) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 31. juuli 2023, kell 09:29 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Magnetiline polarisatsioon (Valemid artiklist de : Magnetische Polarisation)
- 24. juuli 2023, kell 09:48 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Hõõrdetegur (Uus lehekülg: ''''Hõõrdetegur''' (tähis ''µ'') on kahe keha vahelise hõõrdejõu ja normaaljõu (hõõrdepinna normaali sihis mõjuva jõu) suhe või kontaktpinge ja normaalpinge suhe.<ref>{{raamatuviide | autor=Jakob Kübarsepp, Priit Kulu | pealkiri=Materjalitehnika seletav sõnaraamat | koht=Tallinn | kirjastus=TTÜ Kirjastus | aasta=2013| lehekülg= | köide= | trükk= }} </ref> Hõõrdetegur (liugehõõrdetegur) on katseliselt või kogemusliku...')
- 24. juuli 2023, kell 09:46 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Soojusülekandetegur (Uus lehekülg: ''''Soojusülekandetegur''' iseloomustab konvektiivse soojusülekande intensiivsust tahke keskkonna ja vedela või gaasilise keskkonna eralduspinnal. Selle võrdeteguri tähis on <math>\alpha</math> (ehitusfüüsikas <math>h</math>) ning ühik vatt ruutmeetri ja kelvini kohta, W/(m<sup>2</sup>·K). Seega väljendab soojusülekandetegur soojushulka, mis läbib sekundis (J/s = W)...')
- 18. juuli 2023, kell 09:14 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Ekvivalentne kiirgusdoos (Ümbersuunamine lehele Ekvivalentdoos) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 17. juuli 2023, kell 10:17 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Arutelu:Radioakiivse aine aktiivsus (Uus lehekülg: 'See vigane pealkiri kustutada ~~~~') Märgis: Uus teema
- 17. juuli 2023, kell 10:05 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Radioaktiivse aine aktiivsus (Uus lehekülg: ''''Radioaktiivse aine aktiivsus''' kui füüsikaline suurus iseloomustab radioaktiivse lagunemise kiirust ja väljendab proovis lagunevate radioaktiivsete aatomituumade arvu ajaühikus (proov on siin radioaktiivse aine kogus, seda mõõdetakse enamasti massiühikutes). Aktiivsuse <math> A</math> SI mõõtühik on bekrell (Bq). Proovi aktiivsus on 1 Bq, kui selles toimub üks lagunemine sekundis. Akt...')
- 17. juuli 2023, kell 09:55 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Radioakiivse aine aktiivsus (Valemid artiklist ru : Активность радиоактивного источника)
- 10. juuli 2023, kell 10:56 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Elektronõrk interaktsioon (Ümbersuunamine lehele Elektronõrk vastastikmõju) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 10. juuli 2023, kell 10:55 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Elektronõrk vastastikmõju (Kasutatud fr : Interaction électrofaible ja it : Interazione elettrodebole)
- 10. juuli 2023, kell 10:55 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Elektromagnetiline interaktsioon (Ümbersuunamine lehele Elektromagnetiline vastastikmõju) Märgis: Uus ümbersuunamine
- 10. juuli 2023, kell 10:05 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Bohri raadius (Valemid artiklist de : Bohrscher Radius)
- 3. juuli 2023, kell 09:58 LAviki arutelu kaastöö alustas lehekülge Fermi kondensaat (Artikli de : Fermionen-Kondensat tõlge)