Mehaanika

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib füüsika harust; tehnika haru kohta vaata artiklit Mehaanika (tehnika).

Mehaanika (ka: mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.[1] Mehaanikaks nimetatakse ka seadmete ja aparaatide konstruktsioonilist osa üldse või ainult seda osa, mis teostab nende toimimiseks vajalikku mehaanilist liikumist.

Mehaanika ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mehaanika ajalugu ulatub välja Antiik-Kreekasse, kus peamisteks alusepanijateks peetakse Aristoteleset ja Archimedest. Klassikalisele mehaanika alusepanijateks peetakse varauusajal tegutsenud Galileod, Keplerit ja Newtonit. Kuni 19. sajandini arvati, et kõik füüsikalised nähtused on seletatavad mehaanika seaduste abil. Tänapäeval on teada, et paljudes füüsika valdkondades on oma seaduspärasused, mis ei taandu mehaanikale, ning et Newtoni versioonis on mehaanika vaid tegelikkuse lähendus, mis näiteks relativistlike süsteemide puhul ei ole rakendatav (nende puhul on tarvis rakendada relatiivsusteooriat). Ometi jääb mehaanika koos oma mõistetega, nagu seda on mass ja jõud, füüsika üheks aluseks.

Klassikalise, relativistliku ja kvantmehaanika seaduste rakendatavuse või mõistliku rakendatavuse piirid.

Mehaanika valdkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Laiemalt võib mehaanika jagada:


Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Andrus Salupere. "Staatika". 2006. Kasutatud 2018.