Dénes Gábor
Dennis Gabor (ungari keeles Gábor Dénes; 5. juuni 1900 – 9. veebruar 1979) oli Ungari juudi päritolu Briti[1] elektriinsener ja füüsik. Ta on tuntud eeskätt holograafia leiutajana, selle eest sai ta 1971. aastal ka Nobeli füüsikaauhinna.[2][3][4][5][6]
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Gabor sündis juudi peres Budapestis Ungaris ning oli Bernát Günszbergi ja Adéli Jakobovitsi esimene poeg. Tema sünnijärgne nimi oli Dénes Günszberg. 1918. aastal hakkas tema perekond luterlasteks.[7] Kuigi tal oli religioosne taust, mängis religioon tema hilisemas elus väikest rolli ning ta pidas end agnostikuks.[8] 1902. aastal sai tema perekond loa vahetada perekonnanimi Günszberg Gáboriks.
Esimeses maailmasõjas teenis ta Ungari suurtükiväes Põhja-Itaalias.[9] 1918. aastast õppis ta Budapesti Tehnikaülikoolis. Hiljem õppis ta Saksamaal Berliinis Charlottenburgi Tehnikaülikoolis, nüüd tuntakse seda kooli Berliini Tehnikaülikoolina. Karjääri alguses uuris ta kõrgepinge ülekandeliinide omadusi, kasutades katoodikiire ostsilloskoope. Õppides ostsilloskoobi alusprotsesse, jõudis Gabor muudegi elektronkiirt kasutavate seadmeteni, näiteks elektronmikroskoobi ja teleri kineskoobini. 1927. aastal kirjutas ta doktoritöö transientide salvestamisest elektriahelates katoodikiire ostsilloskoobiga. Samuti töötas ta plasmalampidega.[10]
1933. aastal põgenes Gabor Natsi-Saksamaalt, kuna ta oli juudi päritolu, ning ta kutsuti Inglismaale, et ta töötaks ettevõtte British Thomson-Houston arendusosakonnas Rugbys Warwickshire'is. Rugbys tutvus ta Marjorie Louise Butleriga, kellega abiellus 1936. aastal. Temast sai Briti kodanik 1946. aastal.[11] Ta töötas briti Thomson-Houstonis ka ajal, mil ta leiutas holograafia 1947. aastal.[12] Samuti eksperimenteeris Gabor ülimalt filtreeritud elavhõbelampidega.[10] Vaatamata sellele tehti esimene hologramm reaalselt valmis alles 1964. aastal. Sellele eelnes 1960. aastal laseri leiutamine, mis oli esimene koherentne valgusallikas. Pärast seda sai holograafia kättesaadavaks ka üldsusele. Holograafia alusidee oli see, et täiusliku optilise kujutise saamiseks peab kasutama kogu kättesaadavat infot, mitte ainult amplituudi nagu tavalises optilises pildistamises, vaid ka faasi.[10] Gabor avaldas oma holograafiateooriad mitmes teoses aastatel 1946–1951.[10]
Dennis Gabor uuris ka seda, kuidas inimesed suhtlevad ja kuulevad, tema uuringute tulemusena sündis graanulsünteesi teooria, kuigi Kreeka helilooja Iannis Xenakis väitis, et tegelikult oli tema selle sünteesimeetodi esimene leiutaja.[13] Gabori töö sellel ja seotud teadusaladel pani aluse aja-sagedusanalüüsile. 1948. aastal asus Gabor tööle Imperial College Londonis ja 1958. aastal sai temast rakendusfüüsika professor. Dennis Gabor läks pensionile 1967. aastal.
1963. aastal ilmus Gabori raamat "Inventing the Future", mis lahkas moodsat ühiskonda ähvardavat kolme ohtu: sõda, ülerahvastatus ja liigse vaba aja teke. Raamat sisaldas praeguseks hästi tuntud väljendit "Tulevikku ei saa ennustada, aga tulevikku saab leiutada". Arvustaja Nigel Calder sõnastas selle lause ümber nii: "Parim viis tulevikku ennustada on seda leiutada". Selle ütluse variante on kasutanud teisedki, nende seas Alan Kay, Peter Drucker ja Forrest Shaklee. Ekslikult on neid peetud ka selle ütluse autoriteks.[14] Oma järgmises raamatus "Innovations: scientific, technological, and social", mis ilmus 1970. aastal, laiendas Gabor mõningaid varem enda käsitletud teemasid. See raamat näitas tema huvi tehnoloogilise innovatsiooni vastu vabanemise ja hävingu mehhanismina. 1971. aastal oli ta ainus Nobeli füüsikaauhinna laureaat. Ta sai selle holograafilise meetodi leiutamise ja arendamise eest.[15] Oma Nobeli-kõnes rääkis Gabor holograafia arengu ajaloost alates 1948. aastast.
Gabor veetis suure osa pensionipõlvest Itaalias Lavinios. Sealjuures jäi ta vanemteadurina ühendusse Imperial College'iga. Ka üks Imperial College'i uutest saalidest on nimetatud Dennis Gabori auks Gabori saaliks. Samuti sai temast CBS Laboratoriesi teadlane Stamfordis Connecticutis. Seal tegi ta koostööd enda eluaegse sõbra, CBS-i presidendi dr. Peter C. Goldmarkiga. Tal tekkis ka huvi sotsiaalanalüüsi vastu ning 1972. aastal ilmus tema raamat "The Mature Society: a view of the future".[16] Gabor astus ka Rooma klubisse ning juhendas töörühma, mis uuris energiaallikaid ja tehnilist muutust. Selle grupi uurimistulemused avaldati 1978. aastal aruandes "Beyond the Age of Wase". See aruanne hoiatas paljude probleemide eest, mis alles hiljem said suuremat tähelepanu.[17]
Pärast kiiret laserite ja holograafiliste rakenduste arengut saavutas Gabor edu ja ülemaailmse tunnustuse juba enda eluajal. Ta sai peale Nobeli auhinna muidki auhindu. Gabor suri hooldekodus Lõuna-Kensingtonis Londonis 9. veebruaril 1979. 2006. aastal pandi hoonele aadressil 79 Queen's Gate Kensington sinine tahvel, mis teatas, et selles majas elas Gabor aastatel 1949–1960.[18]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1956 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks
- 1968 – Rumfordi medal
- 1970 – IEEE aumedal
- 1973 – valiti USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Hubbard, Arthur T. (1995). The Handbook of Surface Imaging and Visualization. CRC Press, Inc. ISBN 0-8493-8911-9.
- ↑ Ash, Eric A. (1979). "Dennis Gabor, 1900–1979".Nature 280 (5721): 431–433.Bibcode:1979Natur.280..431A.doi:10.1038/280431a0. PMID 379651.
- ↑ Gabor, Dennis (1944) The electron microscope : Its development, present performance and future possibilities. London. [ISBN missing]
- ↑ Gabor, Dennis (1963) Inventing the Future. London : Secker & Warburg. [ISBN missing]
- ↑ Gabor, Dennis (1970) Innovations: Scientific, Technological, and Social. London : Oxford University Press. [ISBN missing]
- ↑ Gabor, Dennis (1972) The Mature Society. A View of the Future. London : Secker & Warburg.
- ↑ http://www.bookrags.com/biography/dennis-gabor-wop/
- ↑ Brigham Narins (2001). Notable Scientists from 1900 to the Present: D-H. Gale Group. p. 797. ISBN 978-0-7876-1753-0.
Although Gabor's family became Lutherans in 1918, religion appeared to play a minor role in his life. He maintained his church affiliation through his adult years but characterized himself as a "benevolent agnostic".
- ↑ Johnston, Sean (2006). "Wavefront Reconstruction and beyond". Holographic Visions. p. 17. ISBN 978-0-19-857122-3.
- ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 Bor, Zsolt (1999). "Optics by Hungarians". Fizikai Szemle 5: 202. Bibcode:1999AcHA....5..202Z. ISSN 0015-3257. Retrieved 5 June 2010.
- ↑ Wasson, Tyler; Brieger, Gert H. (1987). Nobel Prize Winners: An H. W. Wilson Biographical Dictionary. H. W. Wilson. p. 359. ISBN 0-8242-0756-4.
- ↑ GB patent GB685286, British Thomson-Houston Company, avaldatud aastal 1947
- ↑ Xenakis, Iannis (2001). Formalized Music: Thought and Mathematics in Composition 9th (2nd ed.). Pendragon Pr. pp. preface xiii. ISBN 1-57647-079-2.
- ↑ "We Cannot Predict the Future, But We Can Invent It".
- ↑ "The nobel Prize in Physics 1971".
- ↑ IEEE Global History Network (2011). "Dennis Gabor". IEEE History Center. vaadatud 14.07.2011.
- ↑ "Club of Rome: Beyond the Age of Waste".
- ↑ "Blue Plaque for Dennis Gabor, inventor of Holograms". Government News. 01.06.2006. vaadatud 23.11.2013.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Dénes Gábor – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
