Valdemar IV

Allikas: Vikipeedia
Valdemar IV Atterdag
Valdemar Atterdag Næstvedi kiriku freskol

Valdemar IV Atterdag (umbes 132024. oktoober 1375) oli Taani kuningas 13401375.

Pärast kuningas Christoffer II surma 1332. aastal oli Taani mõnda aega ilma valitsejata. Valdemar Atterdag valiti kuningaks 1340. aastal Viborgis. Valdemar suutis vahepeal killustunud Taani riigi taas ühendada, allutada otsesele kuningavõimule ka Sjællandi ning võita Taanile tagasi 1332 Norra kätte läinud Skåne.

Valdemar ei suutnud enda käes hoida Taani valdusi Eestis (Harju- ja Virumaad koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnustega). Jüriöö ülestõusu järel 1346. aastal müüs ta need Saksa ordu ordumeister Goswin von Herikele umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest. Saksa ordu pantis need alad 1347. aastal omakorda Liivi ordule. Müügitehingu ametlikuks põhjuseks oli Valdemari Eestimaa hertsogist vanema venna Otto astumine Saksa ordusse, samaaegselt loobus vend ka pärilusõigusest Taani troonile. Otto vahendas müügitehingut ja hiljem sai temast Karksi foogt. Valdemar IV sai aga Maarjamaa (jumalaema maa) ehk Taani Eesti valduste müügi pärast paavsti käest karistada. Paavst kohustas Taani kuningat tehtud patu lunastamiseks tegema palverännaku pühasse paika.

Valdemari valitsusajal, 1349. aastal, puhkes Taanis katk, mis hävitas ligi poole maa elanikest. Katk süvendas kriisi põllumajanduses ja rahutusi riigis.

1361 vallutas Valdemar erakordselt jõhkral sõjakäigul Gotlandi, mis jäi Taani valdusse kuni Brömsebro rahu sõlmimiseni 1645. aastal. Visby avas oma väravad vallutajale ilma lahinguta, kuid juba järgmisel aastal kuulutasid Hansa Liidu linnad selle peale Taanile sõja, mis lõppes 1370 Valdemari lüüasaamisega.

Kui Valdemar 1375. aastal suri, ei olnud tema pojad enam elus. Ametlikult astus Taani troonile Valdemari tütre Margrete ja tema abikaasa Norra kuningas Håkon VI poeg Oluf, tegelikuks valitsejaks sai aga Margrete.


Eelnev:
Christoffer II
Taani kuningas
1340–1375
Järgnev:
Olaf III