Ptolemaios

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib antiikaja astronoomist, geograafist ja matemaatikust; teiste samanimeliste inimeste kohta vaata: Ptolemaios (täpsustus)

Klaudios Ptolemaios (kreeka Κλαύδιος Πτολεμαῖος; umbes 83161) oli Egiptuses tegutsenud hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks.


Elust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema isiklikust elust pole palju teada, arvatakse, et ta sündis ja elas kogu oma elu Egiptuses, mis oli sel ajal Rooma riigi provints. Perekonnanime järgi oletatakse, et tegu oli kreeklase või helleniseerunud egiptlasega. Eesnimi viitab sellele, et tema (või keegi ta vanematest) oli saanud Rooma kodanikuks. Araabia allikate järgi arvatakse, et Klaudios Ptolemaios oli pärit Ülem-Egiptusest.

Tähtsusest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ptolemaiosest on järele jäänud mitu olulist tööd, sealhulgas optikast ja muusikateooriast. Kuid kõige kuulsamad on tema astronoomia-, geograafia- ja astroloogiaalased saavutused.

Astroloogias[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oma peamises astroloogiaraamatus "Tetrabiblos" püüdis ta astroloogiat esitada igati ratsionaalselt, põhjalikult ja süstemaatiliselt. Seda raamatut saatiski suur edu antiikajal ja ka islamimaailmas. Raamat oli väga tuntud ka keskaegses Euroopas.

Geograafias[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ptolemaiose maailmakaart "Geographia" 15. sajandi käsikirjalisest eksemplarist. Selle paremas servas on ära toodud ka "Serica" ja "Sinae" (Hiina), "Taprobane" (Sri Lanka) ning "Aurea Chersonesus" (Malaka poolsaar).

Ptolemaiose tuntuim geograafiateos on "Geographia". Selles võttis ta kokku kõik Rooma impeeriumi aegsed geograafiateadmised. Rooma riigist kaugemalt jäävate alade kirjeldused ei ole tal aga alati usaldusväärsed.

Selles teoses kasutas Ptolemaios koordinaatide võrku, võttes laiuse aluseks ekvaatori. Pikkuskraadide alguseks (nullmeridiaaniks) valis ta läänepoolseima piirkonna, mida teadis – Rohelise Neeme Saared. Ptolemaios täiustas ka kaartide projektsioone.

Astronoomias[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ilmselt kõige suuremaks osutus Ptolemaiose mõju astronoomias. Tema araabiakeelse nime järgi tuntud teos "Almagest" (eesti keeles "Suurim ehitus"), oli järgmise viieteistkümne sajandi jooksul tuntuim ja hinnatuim astronoomiateos. Selles raamatus avaldas Ptolemaios oma maailmapildi, mis oli geotsentrilise maailmasüsteemi eri juht. See oli parim geotsentriline maailmasüsteem ja sellest sai geotsentrilise maailmasüsteemi sünonüüm.

Muusikas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ptolemaios lõi selgelt ja täpselt sõnastatud õpetuse muusikateooriast pealkirjaga "Harmonika". Selles kritiseerib ta nii Pythagorast kui ka Aristoxenost; Pythagorast järelduste pärast, millel puuduvad seosed vaadeldavate fenomenidega ja Aristoxenost intervallide ebatäpse määratlemise pärast selle asemel, et kasutada nende kirjeldamiseks täpseid matemaatilisi suhtarve. Ptolemaios jagas oktaavi 7 astmeks.