Faalanks
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
Selles artiklis puuduvad viited. Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid. Artiklid, kus ei viidata algallikatele, võidakse kustutada. |
.
Faalanks oli jalaväe formatsioon, mis on tuntud peamiselt kasutamise tõttu Vana-Kreekas. Faalanksis olevad sõdurid (Vana-Kreekas hopliidid) reastusid üksteise kõrvale, nii et nende kilbid moodustasid tiheda seina ja esimesed sõdurite read suunasid oma odad ettepoole. Faalanks oli eest hästi kaitstud, kuid haavatav külgedelt. Faalanksitega peeti lahinguid enamasti tasastel väljadel, kuna ebatasasel maastikul oli raske rivi hoida.
Esimesed kirjeldused faalanksi taolise rivistuse kasutamisest pärinevad 25. sajandist eKr Sumerist ja Vana-Egiptuse jalavägi kasutas sarnast formatsiooni. Sõna "faalanks" (φαλαγξ) pärineb Homeroselt, kes kasutas seda kirjeldamaks lahinguid hopliitide vahel. Kreeka ja Sparta faalanks sündis ilmselt 8-7 sajandil eKr ja selle kõrgaeg saabus Aleksander Suure vallutuste ajal. Rooma vabariigi ja leegioni tõus viisid Hellenistlike riikide ja nende armeede kadumisen ning seega ka faalanksi allakäiguni. Odadega relvastatud jalavägi mängis lahinguväljal rolli veel 18. sajandil, kuid nende taktika ei pruukinud kattuda enam faalanksi omaga.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Faalanks |
