Möösia
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2019) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Juuli 2019) |
Möösia (ladina: Moesia, Mœsia, kreeka; Μοισία) oli antiikne piirkond ja hiljem Rooma provints, mis paiknes Balkanil Doonaust lõunas. See hõlmas enamuse tänapäeva Kesk-Serbia ja Kosovo territooriumist ning tänapäeva Põhja-Makedoonia põhjaosa (Moesia Superior), Põhja-Bulgaaria ja Põhja-Dobrudža (Moesia Inferior).
Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Antiiksetes geograafiaallikates külgnes Möösia lõunas Haemuse (Balkan) ja Scarduse (Šar) mägedega, läänes Drinuse (Drina) jõega, põhjas Donarise (Doonau) jõega ja idas Euxinega (Must meri).
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Piirkonnas elasid peamiselt traaklased, daaklased (trako-daaklased), illüürlased ja trako-illüürlased. Piirkond on nime saanud trako-daakia rahva mööside järgi, kes elasid seal enne Rooma vallutust.
Möösia osad kuulusid geetide kuninga Burebista riiki, kes kehtestas aastatel 82–44 eKr oma võimu suure osa Põhja-Balkani üle. Ta juhtis rööv- ja vallutusretki kogu Kesk- ja Kagu-Euroopas, allutades enamiku naaberhõimudest. Pärast tema mõrvamist vandenõu käigus jagati tema riik mitmeks väiksemaks riigiks.
Aastal 75 eKr viis Makedoonia prokonsul Gaius Scribonius Curio armee Doonauni ja saavutas võidu elanike üle, kelle lõpuks alistas Marcus Licinius Crassus, triumviri pojapoeg ja hiljem ka Makedoonia prokonsul Augustuse valitsemisajal u aastal 29 eKr. Kuid piirkonda ei korraldatud provintsiks kuni Augustuse valitsemise viimaste aastateni; aastast 6 pKr on märge selle kubernerist Aulus Caecina Severusest. Provintsina oli Möösia keiserliku konsulaarlegaadi alluvuses (kelle kontrolli all olid tõenäoliselt ka Ahhaia ja Makedoonia).
Aastal 86 pKr käskis Daakia kuningas Duras oma vägedel rünnata Rooma Möösiat. Pärast seda rünnakut saabus Rooma keiser Domitianus isiklikult Möösiasse ja reorganiseeris selle aastal 87 pKr kaheks provintsiks, mida eraldas Cebrus (Ciabrus) jõgi: läänes Moesia Superior – Ülem-Möösia (tähendusega 'ülesvoolu') ja idas Moesia Inferior – Alam-Möösia (ka Ripa Thracia), (alates Doonau suudmest ülesvoolu). Kumbagi valitsesid keiserlik konsulaarlegaat ja prokuraator.
Peamised linnad Ülem-Möösias: Singidunum (Belgrad), Viminacium (mõnikord municipium Aelium; nüüd Kostolac), Remesiana (Bela Palanka), Bononia (Vidin), Ratiaria (Artšar) ja Scupi (Skopje); Alam-Möösias: Oescus (colonia Ulpia, Gigen), Novae (Svištovi lähedal, Theoderich Suure pealikupaik), Nicopolis ad Istrum (Nikup; tegelikult Jantra jõe ääres), Marcianopolis (Devnja), Odessos (Varna) ja Tomis (Constanța; kuhu luuletaja Publius Ovidius Naso oli pagendatud). Kaks viimast olid Kreeka linnad, mis moodustasid pentapolise koos Histria, Mesembria (Nessebar) ja Apollonia (Sozopol).
Möösiast alustas Domitianus tulevaste kampaaniate kavandamist Daakiasse ja 87. aastal alustas ta tugevat pealetungi Daakiale, käskides kindral Cornelius Fuscusel rünnata. See tõttu viis Fuscus 87. aasta suvel 5 või 6 leegionit üle Doonau. Kampaania daaklaste vastu lõppes ilma otsustava tulemuseta ning Daakia kuningas Decebalus eiras karjuvalt rahutingimusi (89 pKr), mis olid sõja lõpul kokku lepitud.
Hiljem saabus Möösiasse keiser Trajanus ja käivitas u. 101. aasta märtsis–mais oma esimese sõjalise kampaania Daakia kuningriiki, liikudes Doonau põhjakaldale ja võites Daakia armeed Tapae juures, Karpaatide mäekurus (vaata Teine Tapae lahing). Kuid Trajanuse väed olid lahingus väntsutada saanud ja ta pani kampaania jätkamise aastaks seisma, et tervendada vägesid, tugevdada ja ümber rühmitada. Järgmisel talvel käivitas kuningas Decebalus vasturünnaku üle Doonau rohkem allavoolu, kuid see löödi tagasi. Trajanuse armee edenes Daakia territooriumile ja sundis kuningas Decebalust aasta hiljem talle alluma.
Trajanus tuli Rooma tagasi triumfiga ja sai tiitli Dacicus. Võidu mälestuseks püstitati Tropaeum Traiani. Kuid Decebalus võttis aastal 105 ette sissetungi Rooma territooriumile, püüdes mõnd hõimu jõest põhjas keisririigi vastu õhutada. Trajanus liikus taas välja ja pärast seda, kui Apollodoros Damaskusest ehitas talle suure silla üle Doonau, vallutas ta aastal 106 osa Daakiast (vaata ka Teine Daakia sõda).
Millalgi 272. aasta paiku sündis Möösia linnas Naissuses või Nissas (nüüd Niš Serbias) tulevane keiser Constantinus Suur.
Pärast seda, kui Aurelianus (270–275) loovutas Daakia gootidele ja kolis Rooma kodanikud endisest provintsist Doonaust lõunasse, sai Möösia keskosa nimeks Daakia Aureliana (hiljem jagunes: Daakia Ripensis ja Daakia Mediterranea).
Keiser Diocletianuse (284-305) haldusreformidega mõlemad Möösia provintsid reorganiseeriti. Moesia Superior jagati kaheks, põhjaosa moodustas Moesia Prima provintsi, sealhulgas linnad Viminacium ja Singidunum, samas lõunaosa organiseeriti uueks Dardania provintsiks, sealhulgas linnad Scupi ja Ulpiana. Samal ajal jagunes Moesia Inferior kaheks: Moesia Secunda ja Scythia Minor. Moesia Secunda peamised linnad olid Marcianopolis (Devnja), Odessos (Varna), Nicopolis (Nikopol), Abrittus (Razgrad), Durostorum (Silistra), Transmarisca (Tutrakan), Sexaginta Prista (Ruse) ja Novae (Svištov), täna kõik Bulgaarias.
Piiriprovintsina tugevdati Möösiat jaamade ja kindlustega, mis püstitati piki Doonau lõunakallast, ning kaitseks sküütide ja sarmaatide vastu ehitati Axiopolise ja Tomise vahele müür. Moesia Secunda garnisoni kuulusid Legio I Italica ja Legio XI Claudia, samuti sõltumatud jalaväeüksused, ratsaväeüksused ja jõeflotillid. Notitia Dignitatum loetleb selle üksusi ja baase 390. aastatel. Scythia Minor üksused olid Legio I Iovia ja Legio II Herculia.
Pärast aastat 238 pKr tungisid Möösiasse sageli või rüüstasid Daakia karpid ja idagermaani hõim goodid, kes tungisid Möösiasse aastal 250. Hunnide tugeva surve all ületasid goodid Valensi valitsemisajal (376) taas Doonau ja asusid tema loal Möösiasse. Pärast nende sinnaasumist tekkisid peagi tülid ja goodid võitsid Fritigerni juhtimisel Valensit suures Adrianoopoli lahingus. Need goodid on tuntud kui möösiagoodid, kelle jaoks Wulfila tegi goodikeelse piiblitõlke.
Slaavlased liidus avaaridega tungisid Möösiasse ja hävitasid enamuse sellest aastatel 583-587 Avaari–Bütsantsi sõdades. 7. sajandil asustati Möösia slaavlastega. Bulgaarid, saabudes Kesk-Aasiast, vallutasid Alam-Möösia 7. sajandi lõpul. 8. sajandil kaotas Bütsants ka Ülem-Möösia territooriumi Esimesele Bulgaaria tsaaririigile.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]