Demosthenes

Allikas: Vikipeedia
Demosthenese kuju Pariisis Louvre'i muuseumis

Demosthenes (vanakreeka keeles Δημοσθένης (Dēmosthénēs); 384 eKr Ateena322 eKr Kalaureia saar) oli Vana-Kreeka reetor ja riigimees, Ateena kodanik.

Demosthenese kõned on omaaegse kreeka kultuuri suursaavutus ning aitavad mõista tollast poliitikat ja kultuuri.

Ta õppis retoorikat varasemate kuulsate kõnemeeste kõnede järgi. Esimesed kohtukõned pidas ta 20-aastaselt, et saada oma hooldajatelt kätte oma päranduse jäänused. Mõnda aega teenis ta elatist kõnedekirjutaja (logograafi) ja advokaadina.

Demosthenes sai tuntuks oma Makedoonia-vastase hoiakuga ning tänu oma osavale sõnaseadmiskunstile suutis ta enda poolele meelitada paljud kreeklased. Tema organiseeritud oli ka Chaironeia lahing, kus kreeklased aga kaotasid. Peale seda saadeti ta pagendusse, kuid ta püüdis veel peale Aleksander Suure surma Ateenasse naasta, et juhtida kreeklasi taas makedoonlaste vastu, kuid sai lüüa ning otsustas mürki võtta, et mitte vangi langeda.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Demosthenes sündis aastal 384 eKr – 98. olümpiaadi viimasel või 99. olümpiaadi esimesel aastal[1]. Tema isa, kelle nimi oli samuti Demosthenes, oli jõukas mõõgategija[2]. Seitsmeaastaselt jäi Demosthenes orvuks. Kui ta aastal 366 eKr täisealiseks sai, nõudis ta kohe oma hooldajatelt Aphoboselt, Demophonilt ja Therippideselt aruannet oma päranduse kasutamise kohta. Demosthenese väitel oli talle jäetud peaaegu 14 talendi suurusest varandusest järele jäänud vaid maja, 14 orja ja 30 hõbemiini (pool talenti)[3]. 20-aastaselt kaebas ta oma hooldajad kohtusse ja pidas aastatel 363–362 eKr kolm kõnet "Aphobose vastu" ning aastatel 362–361 eKr kaks kõnet "Ontenori vastu". Demosthenesel õnnestus kätte saada vaid osa oma pärandusest[4].

Pseudo-Plutarchose väitel oli Demosthenes üks kord abielus.

Aischinese Demosthenest ründavate kõnede järgi harrastas viimane pederastiat. Aischines väitis ka, et Demosthenes olevat noortele rikastele meestele retoorikat õpetades neilt tegelikult raha välja petnud. Näiteks toob ta Demosthenese õpilase Aristarchose, kes olevat mõrvanud Nikodemose Aphidnast. Aischines süüdistas Demosthenest mõrvas kaasosaliseks olemises, väites, et Nikodemos oli eelnevalt Demosthenese deserteerimise pärast kohtusse kaevanud. Aischinese väitel olevat Demosthenes noormehe armastamist teeseldes tegelikult tolle pärandust röövinud. See lugu on siiski kaheldav [5].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. H. Weil, Biography of Demosthenes, 5–6
  2. E. Badian, "The Road to Prominence", 11
  3. Demosthenes. Aphobose vastu 1, 6 (kreeka keeles, inglise keeles)
  4. E. Badian, "The Road to Prominence", 18
  5. Aeschines, On the Embassy, 148–150, 165–166 * A.W. Pickard, Demosthenes and the Last Days of Greek Freedom, 15