Urho Kekkonen

Allikas: Vikipeedia
Kekkonen (paremal) koos Nikita Hruštšovi ja Kliment Vorošiloviga 1960. aastal Moskvas

Urho Kaleva Kekkonen (3. september 1900 Pielavesi vald31. august 1986) oli Soome poliitik. Ta oli viiekordne Soome ja kõige pikemat aega ametis olnud president 19561981.

Noorpõlv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi Pielavesi vallas asuva Kekkose sünnikodu nimi Lepikon torppa ('Lepikko popsikoht'), ei olnud ta popsipäritolu, vaid koht oli pereisa töökoha lähedale päriseks ostetud. Kekkonen ei esindanud iseseisvaid talupoegi, vaid pigem Ida-Soome väiketalupidajaid, kes ei olnud päris taluomanikud ega ka popsid. Isa Juho Kekkonen oli alguses sulane ja metsatööline; hiljem sai temast Halla Oy metsatöödejuhataja ning tööjuhataja ja palgiagent. Ema Emilia Pylvänäinen oli taluomaniku tütar. Vanematel jätkus raha pojale keskhariduse võimaldamiseks.

Urho Kekkonen Soome postmargil

Gümnaasiumiõpilasena astus Kajaani kaitseliitu ning osales Soome vabadussõjas Kajaani sissirügemendi koosseisus valgete poolel. Ta osales lahingutes muu hulgas Kuopios, Varkausis, Mouhus ja Viiburi suunal ning juhatas Haminas 17-aastasena üheksa punase hukkamist.

Ka Kekkose sportlaskarjäärist sai osa tema legendist. Aastal 1924 võitis ta hoota hüpete Soome meistrivõistlused kõrgushüppes ja kolmikhüppes. 1924. aasta Kaleva mängudel tuli ta võitjaks kõrgushüppes. Ta oli ka hoota kolmikhüppe Soome rekordiomanik (9.72). Ka Kekkose aeg 100 meetri jooksus oli päris hea – 11,0 (käsitsi mõõdetud). Kõrgushüppe tulemus oli 1.85 ja kolmikhüppes üle 14 m. Hiljem oli Kekkonen Soome Olümpiakomitee ja Soome Spordiliidu juhatuses. 1932. aasta suveolümpiamängudel Los Angeleses käis Kekkonen Soome delegatsiooni juhina. Paavo Nurmi pidi nendelt mängudelt kõrvale jääma, sest teda süüdistati elukutselisuses. Sel ajal oli IAAF-i esimeheks rootslane Sigfrid Edström. Kekkonen võitles Nurmi eest visalt. Selle tagajärjeks oli Soome ja Rootsi vaheliste kergejõustikumaavõistluste ärajäämine mitmel aastal. Vaidlus kujunes Edströmi ja Kekkose vaheliseks isiklikuks tüliks. Teenete eest Soome spordi ees autasustati Urho Kekkost 1950 Soome kehakultuuri ja spordi suure teeneteristiga.

Aastal 1949, kui Kekkosest hakkas saama tõsine presidendikandidaat, retušeeriti Lepikon torppa fotolt korsten välja, et näidata Kekkost suitsutare poisina, ning püüti teda muulgi kombel näidata rahva seast võrsunud "haritud parvepoisina".

Tegevus poliitikuna[muuda | redigeeri lähteteksti]

25. novembril 1938 esitas IKL suletud häälekandja Ajan Suunta peatoimetaja Rauno Kallia Soome õiguskantslerile kirja, milles palus teda astuda samme, et vabariigi president tõstaks siseminister Kekkose vastu riigikohtus süüdistuse raske ametialase eksimuse pärast. Nimelt olevat siseminister Kekkose käskkiri 18 ajalehe ja ajalehe sulgemiseks seadusevastane. Kekkose julgeoleku kindlustamiseks asetati tema korteri juurde politseivalve.[1]

11.–14. märtsil 1964 külastas Kekkonen mitteametliku visiidi raames Eestit. Selle jooksul pidas ta näiteks eestikeelse kõne Tartu Ülikooli peahoones, käis Kääriku spordibaasis suusatamas ning tegi ettepaneku Eesti ja Soome vahelise laevaliini avamiseks[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. IKL ründab Soome siseministrit. Rahvaleht, 26. november 1938, nr 223, lk 7.
  2. Risto Berendson: "Urho Kekkose lause tõi Eesti-Soome laevaliini" Eesti Päevaleht, 11. märts 2004

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Juho Kusti Paasikivi
Soome president
19561982
Järgnev:
Mauno Henrik Koivisto