Urho Kekkonen
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Urho Kaleva Kekkonen (3. september 1900 Pielavesi vald – 31. august 1986) oli Soome poliitik. Ta oli viiekordne Soome ja kõige pikemat aega ametis olnud president 1956–1981.
[redigeeri] Noorpõlv
Kuigi Pielavesi vallas asuva Kekkose sünnikodu nimi Lepikon torppa ('Lepikko popsikoht'), ei olnud ta popsipäritolu, vaid koht oli pereisa töökoha lähedale päriseks ostetud. Kekkonen ei esindanud iseseisvaid talupoegi, vaid pigem Ida-Soome väiketalupidajaid, kes ei olnud päris taluomanikud ega ka popsid. Isa Juho Kekkonen oli alguses sulane ja metsatööline; hiljem sai temast Halla Oy metsatöödejuhataja ning tööjuhataja ja palgiagent. Ema Emilia Pylvänäinen oli taluomaniku tütar. Vanematel jätkus raha pojale keskhariduse võimaldamiseks.
Gümnaasiumiõpilasena astus Kajaani kaitseliitu ning osales Soome kodusõjas Kajaani sissirügemendi koosseisus valgete poolel. Ta osales lahingutes muu hulgas Kuopios, Varkausis, Mouhus ja Viiburi suunal ning juhatas Haminas 17-aastasena üheksa punase hukkamist.
Ka Kekkose sportlaskarjäärist sai osa tema legendist. Aastal 1924 võitis ta hoota hüpete Soome meistrivõistlused kõrgushüppes ja kolmikhüppes. 1924. aasta Kaleva mängudel tuli ta võitjaks kõrgushüppes. Ta oli ka hoota kolmikhüppe Soome rekordiomanik (9.72). Ka Kekkose aeg 100 meetri jooksus oli päris hea – 11,0 (käsitsi mõõdetud). Kõrgushüppe tulemus oli 1.85 ja kolmikhüppes üle 14 m. Hiljem oli Kekkonen Soome Olümpiakomitee ja Soome Spordiliidu juhatuses. 1932. aasta suveolümpiamängudel Los Angeleses käis Kekkonen Soome delegatsiooni juhina. Paavo Nurmi pidi nendelt mängudelt kõrvale jääma, sest teda süüdistati elukutselisuses. Sel ajal oli IAAF-i esimeheks rootslane Sigfrid Edström. Kekkonen võitles Nurmi eest visalt. Selle tagajärjeks oli Soome ja Rootsi vaheliste kergejõustikumaavõistluste ärajäämine mitmel aastal. Vaidlus kujunes Edströmi ja Kekkose vaheliseks isiklikuks tüliks. Teenete eest Soome spordi ees autasustati Urho Kekkost 1950 Soome kehakultuuri ja spordi suure teeneteristiga.
Aastal 1949, kui Kekkosest hakkas saama tõsine presidendikandidaat, retušeeriti Lepikon torppa fotolt korsten välja, et näidata Kekkost suitsutare poisina, ning püüti teda muulgi kombel näidata rahva seast võrsunud "haritud parvepoisina".
[redigeeri] Kirjandus
- V. Pohljobkin, "U. K. Kekkonen" (poliitiline elulugu). Vene keelest tõlkinud A. Kaasik. Eesti Raamat, Tallinn 1988, 234 lk
- Pekka Hyvärinen, "Soome mees: Urho Kekkose elu". Soome keelest tõlkinud Tauno Vahter; järelsõna: Pekka Lilja. Tänapäev, Tallinn 2006, 352 lk
- Pekka Lilja ja Kulle Raig, "Urho Kekkonen ja Eesti". Tõlkinud Ene Kaaber. K & K, Tallinn 2007, 260 lk
| Eelnev: Juho Kusti Paasikivi |
Soome president 1956–1982 |
Järgnev: Mauno Henrik Koivisto |
