Johannes Virolainen

Allikas: Vikipeedia
Johannes Virolainen 1955

Johannes Virolainen (31. jaanuar 1914 Viiburi vald11. detsember 2000 Lohja linn) oli Soome poliitik. Ta on siiani nii pikima staažiga Eduskunna liige (42 aastat) kui ka Soome pikima staažiga minister (6169 päeva).

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hariduselt oli Virolainen agronoom, põllumajandusteaduste doktor (1951).

Poliitiline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes Virolainen, kes oli ise sunnitud lahkuma oma sünnikodust Viiburi lähedal, oli aktiivne Nõukogude Liidule loovutatud aladelt evakueeritud soomlaste juhtfiguur ja Karjala tagastamise eestkõneleja.

1950. ja 1960. aastatel oli Virolainen üks Urho Kekkose usaldusmehi ja lähimaid kaastöötajaid. Muuhulgas Virolaise teravad väljaütlemised ja abielulahutus halvendasid aga 1970. aastatel tema läbisaamist teiste Keskerakonna liidritega, eelkõige Kekkose, Ahti Karjalaise ja Paavo Väyrysega, ning ta kaotas seetõttu suure osa oma populaarsusest. Sellest hoolimata valiti ta 1982. aastal Keskerakonna presidendikandidaadiks, kuid presidendivalimistel jäi ta Mauno Koivisto ja Harri Holkeri järel kolmandaks.

Aastal 1989 sai ta riiginõuniku aunimetuse.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema esimene abikaasa oli Kaarina Virolainen ja teine Kyllikki Virolainen.

Virolainen oli karsklane, kuid teatas, et ainuke põhjus napsu võtmiseks oleks Karjala tagasisaamine. Väidetavalt olevat ta seda öelnud ka Anastass Mikojanile ja Nikita Hruštšovile. Poliitilise karjääri kõrval tegutses ta kogu elu ka aktiivse põllumehena oma Vironperä talus.

Johannes Virolainen oli äärmiselt värvikas ja populaarne poliitik. See inspireeris muuhulgas ka paljusid imitaatoreid. Ta osales ühiskonnaelus aktiivselt ka pärast pensionile jäämist (sageli koos abikaasa Kyllikkiga), kirjutas memuaare ning võttis oma talus vastu kõiki soovijaid.

1994. aastal andis ta välja plaadi, millel laulab soome rahvalaule.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Pöytäkirjat puhuvat", 1948
  • "Maaseutuhenkinen elämänkatsomus", 1949
  • "Maatalousmaan arvioimisesta ja arvosta Suomessa vuosina 1934–38", 1951, väitekiri
  • "Karjalainen kotikylä", 1955
  • "Maalaisliiton johtavat aatteet", 1961
  • "Pääministerinä Suomessa", 1969
  • "Ainoa vaihtoehto – poliittinen keskusta", 1971
  • "Kuka ottaa vastuun?", 1978
  • "Onko valta kansalla?", 1981
  • "Yöpakkasista juhannuspommiin", 1982
  • "Sanoi Paasikivi", 1983
  • "Muistiinpanoja ja myllykirjeitä", 1984
  • "Yhden äänen presidentti", 1985
  • "Vallankäyttö Kekkosen kaudella", 1986
  • "Karjalaiset Suomen kohtaloissa", 1988
  • "Siirtokarjalaiset 1941–44", 1989
  • "Viimeinen vaalikausi", 1991
  • "Polun varrelta", 1993
  • "Kuvat kulkevat", 1994
  • "Politiikan puolustus", 1996
  • "Kolmas elämä", 1998, koos Kyllikki Virolaisega
  • "Valtioneuvos muistelee", 2000
Eelnev:
Reino Ragnar Lehto
Soome peaminister
19641966
Järgnev:
Rafael Paasio