Keskpartei (Rootsi)

Allikas: Vikipeedia

Rootsi Keskpartei (rootsi Centerpartiet, rootsi lühend C) on Rootsi maapartei, kuid Euroopa kontekstis võib erakonda pidada sotsiaalliberaalse mõtteviisi kandjaks, mis keskendub põllumajandus-, keskkonna- ja maaküsimustele. Pikaajalised teemad on vastasseis tuumaenergia kasutamisele ja ettepanekud detsentraliseerida poliitiline võim.

Partei asend Rootsi poliitikas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Partei kuulub Rootsis aastast 1957 parem- ja keskparteide blokki, mille eesmärk on võtta Rootsis sotsialistlike parteide ja roheliste blokilt võim, kuigi partei oli enne seda Rootsi sotsiaaldemokraatide lähim liitlaspartei tervelt 25 aastat ning moodustas nendega valitsuse 19361945 ja 19511957. Samas lahkus partei paremparteide valitsusest 1994. aastal ja moodustas liidu sotsidega aastani 1998. Partei kuulus parem- ja keskparteide bloki valitsustesse 19761982 ja 19911994. Rootsi peaminister Thorbjörn Fälldin kuulus samuti Keskparteisse. Kunagi Rootsi poliitikas suurt rolli mänginud Keskpartei on langenud tänaseks Riksdagi (Rootsi parlament) esindatuse järgi suuruselt viiendale kohale. Parteisse kuulub üle 51 000 inimese. Keskpartei sõlmis 2006. aasta Rootsi parlamendivalimiste eel koostööleppe Kristlike Demokraatide, Mõõduka Koalitsiooniparteiga ja Liberaalse Rahvaparteiga. Kuna nendel valimistel võitsid vastava koostöölepingu sõlminud parteid enamuse, tuli Keskpartei võimule.

Asutamislugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Partei asutati 1913 Põllumeeste Liidu nime all (Bondeförbundet), mis liitus 1922 Rahvusliku Farmerite Liiduga (Jordbrukarnas Riksförbund). Aastal 1957 võttis partei endale praeguse nime.

Valijaskond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Partei valijaskond on maaelanikud. Küllaltki vähe on farmereid ja ärimehi.

Liidrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viimased valimised[muuda | redigeeri lähteteksti]

2006. aasta Rootsi parlamendivalimistel kogus Keskpartei 7,9% häältest ja 29 kohta 349-st. 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kogus partei 6,1% häältest ja 1 koha 19-st Rootsile eraldatud europarlamendikohast. Kummalgi valimisel kehtis 4% üleriigiline valimiskünnis.

Rahvusvaheline kuuluvus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]