Suitsusaun

Suitsusaun on traditsiooniline saun, mille kütmisel tekkivaid suitsugaase ei juhita küttekoldest korstna kaudu ruumist välja.

Kütmine ja kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kerisekivid on küttekolde kohal, leegid kuumutavad kive ja suits tõuseb otse läbi kerise ümbritsevasse ruumi. Osa suitsust võidakse saunaruumist õhuavade või luukide kaudu välja päästa.

Suitsusauna kütmine võtab tavapärase tänapäeva saunaga võrreldes kauem aega, sest kogu vajaminev soojus tuleb ühe kütmisega kerisekividesse talletada. Suits aetakse enne saunaminekut leiliruumist välja ning saunaskäigu ajal enam juurde kütta ei saa. Keris peab olema suhteliselt suur, et kividesse saaks piisavalt kuumust salvestuda.

Suitsusauna laval istudes on targem seljaga mitte vastu seina nõjatuda, sest nii seinad mingist kõrgusest alates kui ka lagi koguvad aja jooksul enda külge paksu kihi tahma.

Tänapäeval on suitsusaun praktilistel kaalutlustel peaaegu välja surnud, kuid muu hulgas nii Eestis kui ka Soomes leidub siiani inimesi, kes suitsusauna ainsaks õigeks saunaks peavad. Soomes tegutseb ka rahvusvaheline suitsusaunaklubi, kes testib uute liikmete saunu ja korraldab suitsusaunakongresse. Eestis saab suitsusaunaelamust kogeda muu hulgas mitmes turismitalus.

Märtsis 2013 esitas Eesti võrokeste suitsusaunakombestiku UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja. Taotluse koostas Võrumaa vabatahtlik suitsusauna koostöökogu.^[1] Novembris 2014 kanti Võromaa suitsusaunakombestik UNESCO nimekirja.^[2]