Adjutant

Allikas: Vikipeedia

Adjutant (saksa keeles Adjutant, ladina keeles adjūtāns, sõnast adjūtantis "abistav") oli sõjaväeline ametikoht, algselt kõrgemate sõjaväejuhtide (keisrid, sõjavägede ülemjuhatajate jne) isikliku staabi juht, kes analoogselt sõjaväeosade staapide juhtidega (staabiülematena), vormistasid, koostasid kirjalikult ja edastasid täitmiseks väejuhtide korraldusi ja käske, kontrollisid nende korralduste täitmist ning edastasid väejuhile informatsiooni korralduste täitmisest.

Venemaa keisririigis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Venemaa keisririigis oli 18.-19. sajandil Venemaa keisritel, kes traditsiooniliselt olid sõjaväe ülemjuhtajad ja kõrgematel sõjaväelastel, sõjaväelastest tiibadjutandid:

  • keisril, 3 polkovniku auastmes kindraladjutanti (генерал-адъютант) ja 4 kapteni auastmes tiibadjutanti (флигель-адьютанат);
  • kindralfeldmarssalil, 3 alampolkovniku auastmes kindraladjutanti ja 4 kapteni auastmes tiibadjutanti;
  • kindralfeldmarssal-leitnandil, 2 alampolkovniku või majori auastmes kindraladjutanti ja 3 kapteni auastmes tiibadjutanti;
  • jalaväe/ratsaväe ja suurtükiväe ja inseneriväekindralil (фельдцейгмейстер), 1 majori auastmes generalsadjutant (генералс-адъютант) ja 2 kapteni auastmes tiibadjutanti;
  • kindralleitnandil, 1 kapteni auastmes tiibadjutant;
  • kindralmajoril, 1 praporštšikust adjutant.

18.– 19. sajandi Venemaa keisririigi sõjaväe põhilisteks väeosadeks olid polgud, mille ülema polkovniku juures oli ka allohvitserist adjutant.

Sõjaväekorralduse arenguga moodustati väeosade (diviis, polk/rügement, pataljoni tasemel) väeosa komandöri adjutantide ametikohad.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]