Kodanikuühiskond

Allikas: Vikipeedia

Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond on avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist (riigist ja valitsemisest) ning erasektorist (tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised.

Mikko Lagerspetz on kodanikuühiskonna (ehk kodanikeühiskonna) tarvis välja toonud toonud kolm kirjeldust:[1]

  1. "Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. Kodanikuühiskond tasakaalustab ärisektori ja avaliku võimu mõju ühiskonnas – seetõttu on mõnikord sünonüümina kasutusel väljend kolmas sektor. Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osadeks ka ajakirjandust, poliitilisi parteisid, kohalikke omavalitsusi, usuühendusi, ametiühinguid, väikeettevõtteid jne. – seega mitte ainult ühiskonna seda osa, mis seaduse mõttes on mittetulunduslik, ehk nn. kolmandat sektorit. Sellisel juhul on silmas peetud nende tasakaalustavat mõju ühiskonna teistele võimukeskustele."
  2. "Ühiskond, kus inimese põhiõigused ja -vabadused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Sellise ühiskonna üks osa on riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, sh. mittetulundussektor."
  3. Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonist tulenevalt võib kodanikuühiskonda mõista ka kui "inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone".

Elver Loho on kodanikuühiskonna kohta öelnud, et "tervislik ning jätkusuutlik kodanikuühiskond koosneb organiseerunud huvigruppidest, mis suudavad nii liikmeid kui ka laiemat üldsust kaasates formuleerida sisuka sõnumi, realistlikud eesmärgid ning omavad piisavat võimekust, et need eesmärgid ellu viia".[2]

Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit (riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud institutsioonid), tugevat ärisektorit (aktsiaseltsid, osaühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad) ja aktiivset kolmandat sektorit (mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]