SELLi mängud

Allikas: Vikipeedia

SELLi mängud on rahvusvahelised üliõpilasspordi võistlused, mida peetakse vaheldumisi Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus. Sellest ka nimi SELL, mis tuleneb korraldajamaade emakeelsetest nimede esitähtedest.

SELLi mängude lühiajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1908. aastal asutasid Tartu Ülikooli üliõpilased oma spordiklubi. Selle hilisem õigusjärglane Eesti Akadeemiline Spordiklubi ühendas spordist huvitatud üliõpilasi üle 1918. aastal asutatud noore Eesti Vabariigi.

1923. aastal peeti esimesed regionaalsed rahvusvahelised üliõpilaste spordivõistlused, mis said hiljem tuntuks kui SELLi mängud.

Aastatel 19231940 toimusid SELLi Suvemägud kolmeteistkümnel, SELLi Talimängud (alates 1929. aastast) viiel ja SELLi Maleolümpiad (alates 1937. aastast) kolmel korral. Esimesed SELLi mängud korraldati 14.-16. septembril 1923. aastal Tartus ja selle perioodi viimased (talimängud) 2.-3. märtsil 1940 Otepääl.

29. novembril 1936 otsustas SELL-i keskbüroo võtta Baltimaade üliõpilaskondade vaheliseks läbikäimiskeeleks saksa keele[1].

SELLi mängude algatamist ja käivitamist tuleb lugeda Eesti üliõpilaskonna juhtide ja Eesti Akadeemilise Spordiklubi aktivistide kõige väljapaistvamaks saavutuseks. Vaid Lääne-Euroopas oli tehtud esimesi katseid riikidevaheliste üliõpilasvõistluste korraldamiseks, kuid seal oli toeks Rahvusvaheline Üliõpilasspordiliit (CIE). Põhjamaades ja Ida-Euroopas midagi sellist veel ei kavandatud ja nelja riigi üliõpilassportlaste ühendamine oli ennekuulmatu julgustükk. Eesti üliõpilasspordi tippaastad olid 1937-1940. SELLi mängud olid laienenud, korraldus paika pandud, huvi ja tagajärjed tõusnud, majanduslik heaolu suurenenud. Balti riikide üliõpilassportlaste rahvusvahelised sidemed katkestas nõukogude okupatsioon 1940. aastal.

1991. aastal toimus Eesti Vabariigi taasiseseisvumine ja 1992. aastal asutati Eesti Akadeemiline Spordiliit (EASL). 1997. aastal organiseeris EASL nelja Balti regiooni riigi üliõpilasspordi esindajate kohtumise, kus otsustati, et SELLi mängude traditsioon tuleb taastada.

75 aastat pärast esimeste SELLi mängude toimumist (1923), 1998. aasta mais toimusid esimesed SELLi mängud pärast nõukogude okupatsiooni lõppemist. Osales 800 sportlast 59 ülikoolist ja 13 riigist. Eesti Akadeemiline Spordiliit taastas oma staatuse Balti regiooni üliõpilaste spordivõistluste intsiaatori ja koordineerijana.

Mängudel kavas olevad spordialad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kergejõustik, ujumine, judo, orienteerumine, male, korvpall, võrkpall, jalgpall, saalihoki.

Lisaks neile aladele on mõningatel aastatel kavas olnud ka tennis, sulgpall, lauatennis, maadlus, iluvõimlemine.

Talimängudel on võisteldud murdmaasuusatamises, kiir- ja iluuisutamises, jäähokis.

SELLi mängud läbi aegade[muuda | redigeeri lähteteksti]

SELLi Suvemängud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jrk Aeg Koht
I 1923 Eesti Eesti Tartu
II 1924 Läti Läti Riia
III 1926 Soome Soome Helsingi
IV 1929 Leedu Leedu Kaunas
V 1930 Eesti Eesti Tallinn
VI 1931 Läti Läti Riia
VII 1932 Soome Soome Helsingi
VII 1933 Leedu Leedu Kaunas
IX 1934 Eesti Eesti Tartu
X 1935 Läti Läti Riia
XI 1936 Soome Soome Helsingi
XII 1937 Leedu Leedu Kaunas
XIII 1938 Eesti Eesti Tartu
XIV 1939 Läti Läti Riia (jäeti ära)
1940 - 1997 mänge ei toimunud
XV 1998 Eesti Eesti Tartu
XVI 1999 Leedu Leedu Kaunas
XVII 2000 Läti Läti Jelgava
XVIII 2001 Eesti Eesti Tartu
XIX 2003 Leedu Leedu Kaunas
XX 2004 Soome Soome Tampere
XXI 2005 Läti Läti Riia
XXII 2006 Eesti Eesti Tartu
XXIII 2007 Leedu Leedu Kaunas
XXIV 2008 Soome Soome Espoo
XXV 2009 Läti Läti Jelgava
XXVI 2010 Eesti Eesti Tartu
XXVII 2011 Leedu Leedu Kaunas
XXVIII 2012 Soome Soome Espoo
XXIX 2013 Läti Läti Riia
XXX 2014 Eesti Eesti Tartu

SELLi Talimängud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • I 1929 Riia
  • II 1931 Helsingi
  • III 1933 Kaunas (jäeti ära)
  • IV 1935 Riia, Sigulda
  • V 1938 Zarasai
  • VI 1940 Otepää

SELLi Maleolümpiaad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • I 1937 Riia
  • II 1938 Tartu
  • III 1939 Helsingi

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Saksa keel – üliõpilaste rahvusvaheliseks keeleks. Rahvaleht, 30. november 1936, nr. 140, lk. 1.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]