Vikipeedia:Vormistusreeglid

Vikipeedia vormistusreeglid on reeglid, mille järgimises on Vikipeedia koostajad kokkuleppele jõudnud.

Ettepanekuid nende reeglite muutmiseks või täiendamiseks võid esitada selle artikli aruteluleheküljel. Võid oma formuleeringu lisada ka käesoleva lehekülje tekstile, kuid pead arvestama selle väljavõtmise või ümbertegemisega.

Kindlasti tasub tutvuda ka Vikipeedia põhimõtetega.

Seni on kokku lepitud järgmistes Vikipeedia koostamise reeglites:

Artikli osad

Artikli osad esitatakse kindlas järjekorras. Alaosad "Viited", "Vaata ka", "Kirjandus" ja "Välislingid" ning navigeerimismallid võivad artiklist puududa. Teiskeelsete artiklite puudumisel võivad puududa ka intervikilingid.

Määratlus

Määratlus on artikli kohustuslik osa, mis sisaldab märksõna ja talle järgnevaid osiseid. Mõiste määratlus esitatakse artikli esimeses lauses või lausetes.

Artikli alguses peab olema esitatud mõiste praegu kehtiv määratlus. Määratlus ei tohi olla tsitaat, vaid peab olema esitatud originaalses, algupärases, kordumatus, ainult Vikipeedias esinevas sõnastuses. Kui mõistel on olemas ajaloolisi määratlusi, tuleks neist rääkida põhiteksti esimeses alajaotuses.

Määratlus algab artikli pealkirjaks oleva märksõnaga, mis on rasvases kirjas ja võimalusel ainsuse nimetavas käändes. Märksõnaks võib olla kas eestikeelne termin, isiku nimi või objekti nimetus või nimi eesti keeles. Kui eestikeelne nimetus puudub, võib märksõna olla ka võõrkeelne. Võõrkeelsed märksõnad kirjutatakse kaldkirjas. Vajadusel tuleks märksõna laiendada täiendavate osadega (näiteks vähem kasutatavad eesnimed, isanimi, pühendusnimed), mis ei pruugi sisalduda artikli pealkirjas. Need osad peaks samuti kirjutama rasvases kirjas. Pärast esmakordset mainimist kirjutatakse märksõna ülejäänud artiklis tavalises kirjas.

Märksõnale võivad määratluses järgneda rööpterminid (paksus kirjas, eraldatud sidesõnaga "ehk"), mis sobiks artiklipealkirjaks sama hästi kui eelnev märksõna. Nende järel võivad olla sulud, milles saab tuua olulised, aga vananenud või muul põhjusel teisesed vasted (kaldkirjas, eraldatud komadega, eelneb "ka"). Seejärel esitatakse vajadusel sulgudes märksõna originaal- ja muudes keeltes ning võõrkeelse märksõna (kaldkirjas) võimalik eestikeelne vaste. Isikuartiklis esitatakse kohe pärast märksõna sulgudes isiku sünni- ja surmaaeg ning -koht.

Määratluses peaks ära nimetama ka valdkonna või valdkonnad, milles mõistet samas tähenduses kasutatakse.

Pikemas artiklis võib määratlusele järgneda lühiülevaade artikli sisust.

Põhitekst

Artikli põhitekst, mis on varustatud siselinkidega ja pikema artikli puhul parema loetavuse huvides liigendatud alapealkirjade abil.

Vaata ka

==Vaata ka== (nummerdamata täpploend Vikipeedia siselinkidega)

Viited

==Viited== (nummerdatud loend), viite vormistamisest vaata Vikipeedia:Viitamine

Kirjandus

==Kirjandus== (alfabeetiline loend), kirjanduse loetelu vormistamisest vaata Vikipeedia:Viitamine

Välislingid

==Välislingid== (nummerdamata loend), välislink vormista kujul [http://www.wikipedia.org/ Wikipedia] (tulemus näeb välja Wikipedia)

Navigeerimismallid

(näiteks {{ZIM}})

Kategooriad

Näiteks [[Kategooria:Zimbabwe]]. Artiklite kategoriseerimise kohta vt Juhend:Kategooriad

Intervikilingid

Lingid sama teema artiklitele teistes Vikipeediates ehk intervikilingid (näiteks [[en:Zimbabwe]]).

Varem lisati intervikilingid artikli redigeerimiskasti, aga alates 2013. aasta märtsist haldab keelelinke Wikidata. Artikli redigeerimiskasti jäetakse üksikuid keelelinke ainult erandjuhul ja mõjuva põhjusega.

Sellest uuendusest hoolimata tuleb endiselt artikli redigeerimiskasti (teksti lõppu kategooriate järele) lisada mallid, mis näitavad keelelinkide ees vastavaid märgikesi, kui artiklil on mõnes võõrkeelses Vikipeedias hea või eeskujuliku artikli staatus, nt {{Link FA|en}}.

Üldist

Võõrsõnad

Võõrnimede ja muude hääldamisraskusi tekitavate märksõnade puhul on soovitatav anda nime järel nurksulgudes hääldus eesti tähtedega kirjutatuna.

Rõhu märkimiseks tuleb kirjutada märk " ' " rõhulise silbi esimese täishääliku ette.

Võõrkohanimede õigekirja tuleb kontrollida Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasi veebilehelt. Vaata ka Vikipeedia:Transliteratsiooni- ja transkriptsioonireeglid.

Pealkirjad

Teoste, sarjade, rubriikide ja dokumentide pealkirjad kirjutatakse jutumärkides ja esimene sõna suure algustähega. Artikli pealkirjana on sellised pealkirjad ilma jutumärkideta.

Alajaotused

Pikemate artiklite puhul on soovitatav liigendada tekst alajaotusteks, millel on alapealkirjad. Alapealkirju on soovitatav mitte teha linkideks. Keerulisemad andmed on soovitatav koondada eraldi artiklitesse, millele põhiartikli alt viidatakse.

Pikema artikli algusesse on soovitatav paigutada üldarusaadav lühikokkuvõte, mis esitab kõige olulisema.

Tuleks vältida nii pikki artikleid, et lugejal oleks raske sealt teda huvitavat teavet üles leida.

Tekstisisesed viited

 Pikemalt artiklis Vikipeedia:Viitamine

Artiklisisesed viited kirjandusele luuakse viidatavat infot sisaldava tekstiosa lõppu kujul <ref> Perekonnanimi, Eesnimi aasta: "Raamatu pealkiri". Kirjastus, Ilmumiskoht. leheküljenumber </ref>, mis loob viite: või <ref> Eesnimi Perenimi. ''Raamatu pealkiri'', Ilmumiskoht: Kirjastus, aasta. leheküljenumber. ISBN </ref>, mis loob viite:

Artikli alajaotusesse "Viited" lisatakse mall {{viited}}, mis tekitab tekstis toodud viidete nimekirja:

Vaata ka

Vikipeedia artiklid, mida on artikli teema paremaks mõistmiseks soovitatav lugeda, kuid millele põhitekstis ei ole viidatud või mis võivad olla artiklist (näiteks artikli pikkuse tõttu) raskesti leitavad, koondada alajaotuse "Vaata ka" alla.

Välislingid

Välislinkide kasutamine teksti sees on ebasoovitav. Välislinkide osa tuleb paigutada artikli lõppu, linkimaks rohkemale informatsioonile väljaspool Vikipeediat. Tavapärane vormistus on selline: esimese astme pealkiri, ==Välislingid==, millele järgneb linkide loetelu. Näiteks selliselt:

• Eesti Interneti Kataloog ja Otsingusüsteem
• Ja kirjeldus

Asjakohased välislingid viitavad tavaliselt kõnealuse isiku või organisatsiooni enda kodulehele ja autoriteetsete andmebaaside või kogumike sissekannetele, mis on täielikult pühendatud artikli teemale.

Lingid artiklitele teistes Vikipeediates

Välislinkidele järgnevad lingid samasisulistele Vikipeediaartiklitele teistes keeltes ehk intervikilingid. Nende linkide vormistamiseks paigutatakse kahekordsetesse nurksulgudesse keele lühend, millele ilma tühikuteta järgnevad koolon ja artikli pealkiri teises vikipeedias. Intervikilingid on järjestatud tähestikuliselt keelte omakeelsete nimetuste järgi.

Valemid

 Pikemalt artiklis Juhend:Matemaatiliste valemite kirjutamine

Matemaatiliste valemite, reaktsioonivõrrandite jne kirjutamiseks võib kasutada <math> käske (LaTeX), kuid võimaluse korral tuleb need kirjutada siiski spikris äratoodud viisil. Suurusi, funktsioone ja muud sarnast märkivad üksikud ladina tähed tuleb kirjutada kursiivis, vektorid rasvaselt.

Reklaam ja kuulutused

Vikipeedias ei aktsepteerita artiklitena kuulutusi, kommertsreklaame ega propagandat. Kui kuulutus on mõnes teises serveris, on teatud juhtudel mõeldav sellele viitamine välislingi kaudu vastavas alajaotuses. Kasutajalehekülje ning sellest kaldkriipsu abil tuletatud alamlehekülgede kasutamine on enam-vähem vaba.

Täpsustusleheküljed

 Pikemalt artiklis Vikipeedia:Täpsustuslehekülg

Täpsustuslehekülgedel loetletakse mingi sõna, nime või väljendi erinevaid tähendusi ning suunatakse vastavate artiklite juurde.

Täpsustuslehekülje algusesse tuleb alati kirjutada:

{{täpsustuslehekülg}} või {{täpsustus}}

Ümbersuunamine

 Pikemalt artiklis Vikipeedia:Ümbersuunamine

Elulood

Elulugudes on soovitatav parema loetavuse huvides võimaluse korral koguda faktilised andmed loeteludesse. Näiteks:

==Töökohad== * *

==Teosed== * *

==Tunnustused== * *

Bioloogilised taksonid

Liigi ja perekonna kohta käivate artiklite pealkirjad on ainsuses, perekonnast kõrgemate taksonite pealkirjad aga mitmuses. Näiteks liik Harilik mänd (Pinus sylvestris), perekond Mänd (Pinus) ja sugukond Männilised (Pinaceae).

See reegel kehtib ka väljasurnud taksonite kohta. Artiklipealkirjaks ei tohi olla "mammutid", vaid "mammut". "Trilobiidi" asemel peab olema "trilobiidid".

Kõikide taksonite ladinakeelsed nimed kirjutatakse kursiivis.

Kategoriseerimine

 Pikemalt artiklis Vikipeedia:Kategoriseerimise kord

Kui kategooria ja artikli nimi on identsed (näiteks "Kuuba" ja "Kategooria:Kuuba"), peaks artiklile määratav kategooria (samanimeline kategooria) välja nägema nii: [[Kategooria:Kuuba| ]] (NB! tühik püstkriipsu järel). Siis oleks kategooria "Kuuba" keskne artikkel teistest eristatud. Sama peaks tegema loenditega. "Mineraalide loend" peaks olema eristatav üksikuist mineraalidest.

Mallid

 Pikemalt artiklis Vikipeedia:Mallid

{{subst:toimetaA}}

Mall {{ToimetaA}} (artiklis kasutatakse {{subst:toimetaA}}) lisatakse artikli päisesse siis, kui artikkel vajaks toimetamist, kuid hetkel seda teha ei jõua või ei oska. See on ühtlasi märguandeks nii teistele potentsiaalsetele toimetajatele kui ka sõnumiks lugejatele, et me ei ole artikli praeguse kujuga rahul. On viisakas, kui artiklile toimetamismalli lisanud kasutaja artikli arutelus kirjeldab, miks artikkel toimetamist vajab, sest see ei pruugi lihtsalt peale vaadates alati välja paista. Malli lisajal ei ole kohustust artiklit toimetada. Samuti pole kohustust artiklit toimetada artikli loojal või teistel varasematel redigeerijatel, eriti kui malli lisaja pole märkust põhjendanud. Mall eemaldatakse siis, kui artiklit on toimetatud ja ta vastab Vikipeedia artiklile esitatavatele nõuetele. Kui arutelulehelt (või artikli muudatuste ajaloost) ei selgu, miks on toimetamist tarvis, tohib toimetamismärkuse kustutada.

Spetsiaalreeglid

• Maade artiklite reeglid
• Haldusüksuste artiklite reeglid
• Transliteratsiooni- ja transkriptsioonireeglid
• Tühiku ja diakriitiliste märkide kasutamine
• Usaldusväärsuse tagamine

Vaata ka

• Põhimõtted
• Mida Vikipeedia ei ole
• Piltide kasutamine