Jekaterinburg

Allikas: Vikipeedia
Jekaterinburg

vene Екатеринбург

Jekaterinburgi vapp
Jekaterinburgi vapp
Jekaterinburgi lipp
Jekaterinburgi lipp

Pindala: 490 km²
Elanikke: 1 398 889 (2012)[1]

Koordinaadid: 56° 50′ N, 60° 35′ E56.83333333333360.583333333333koordinaadid: 56° 50′ N, 60° 35′ E
Vaade kesklinnale
Isseti jõgi Jekaterinburgis

Jekaterinburg ('Kadrilinn') on linn Venemaal Uurali mägede idajalamil Lääne-Siberi tasandiku serval, Isseti jõe kaldal. Ta on Sverdlovski oblasti keskus.

Elanike arvult on Jekaterinburg Venemaa neljas linn.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linn asutati Venemaa aknana Aasiasse 1723. aastal. 1918 hukati seal Venemaa keiser Nikolai II ja tema pere. 1924 anti linnale Jakov Sverdlovi järgi nimeks Sverdlovsk. Vana nimi anti tagasi 1991.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jekaterinburgis valitseb parasvöötme mõõdukalt mandriline kliima. Linnale on iseloomulikud järsud temperatuurikõikumised. Uurali mäed takistavad läänest saabuvate soojade õhuvoolude pääsu linna ning ilma Jekaterinburgis kujundavad külmad arktilised õhumassid ning Kaspia mere kohalt ja Kesk-Aasia kõrbetest saabuvad soojad õhuvoolud[2]. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on −12,6°С (külmarekord −46,7°С (detsember 1978)). Juuli keskmine õhutemperatuur on +19,0°С (soojarekord +38,8°С (juuli 1911)). Aasta keskmine sademete hulk on 537 mm[3].

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tähtsamad tööstusharud on masina- ja metallurgiatööstus. Linn on ka suur kaubanduse keskus, olles jaekaubanduse mahult Venemaa linnadest Moskva ja Peterburi järel kolmandal kohal. Seal on suured MEGA, IKEA, Auchani jpt. kaubanduskeskused.

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnast viivad maanteed Permi, Tšeljabinskisse, Serovi, Irbitti, Tjumenisse ja Kurgani. Jekaterinburg on raudteede sõlmpunkt. Linna läbib Permi ja Tjumenit Transsiberi raudteega ühendavad haruteed. 1991. aastast töötab linnas metroo, millel on 1 liin 8 peatusega.

Haridus ja teadus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jekaterinburgis on üle 20 kõrgkooli. Vanimad on Uurali Riiklik Mäendusülikool ja Uurali Riiklik Ülikool. Riiklikes ülikoolides õppis 2002. aastal 149 400 tudengit, eraülikoolides 23 400 tudengit. Jekaterinburgis on üle 20 Venemaa Teaduste Akadeemia Uurali osakonna instituudi.

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnas on ooperi- ja balletiteater, muusikalise komöödia teater, draamateater, noorsooteater, nukuteater ja palju teisi teatreid. Linnas tegutseb filharmooniaorkester. Jekaterinburgis on üle 30 muuseumi.

Üle 15 riigil on linnas diplomaatilised esindused, mitmetel on kavas oma esindused lähitulevikus avada.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnarajoonide skeem

Jekaterinburg jaguneb 7 linnarajooniks: Kirovski (4), Leninski (7), Oktjabrski (5), Ordžonikidzevski (3), Tškalovski (6), Verh-Issetski (1) ja Železnodorožnõi (2). Linna haldusalasse kuulub ka 29 lähiümbruse alevit ja küla.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]