Peeter II

Allikas: Vikipeedia
Peeter II

Peeter II (23. oktoober (12. oktoober vkj) 171529. jaanuar 1730) oli Venemaa keiser aastatel 17271730.

Peeter II oli Peeter I pojapoeg. Tema isa oli tsareevitš Aleksei Petrovitš ja ema Braunschweig-Wolfenbütteli printsess Charlotte. Ema suri varsti pärast poja sündi, isa aga hukati 1718. aastal. Peeter II hariduse eest hoolitses vürst Aleksandr Menšikov.

Peeter II asus troonile, kui ta oli 11-aastane. Keisriks krooniti ta 25. veebruaril 1728. aastal.

Kuna ta oli alaealine (12 aastane), siis valitsesid tema eest esialgu vürst Aleksandr Menšikov ning tema kaaskondlased, hiljem aga oli riigis tegelikuks võimuks Kõrgeim Salanõukogu, mille koosseis aga muutus. Sinna kuulusid ebasoosingusse langenud Menšikovi asemel 4 vürsti Dolgorukide suguvõsast ning 2 Golitsõnit (Mihhail Mihhailovitš Golitsõn ja Dmitri Mihhailovitš Golitsõn).

Keisri favoriidiks oli Aleksei Grigorjevitš Dolgorukov (Алексей Григорьевич Долгоруков).

Vürst Mihhail Dolgoruki oli ka see, kes avaldas Peetrile survet, et ta saadaks Menšikovi Siberisse. Aastal 1727 Peeter tegigi seda. Menšikov suri Siberis aastal 1729.

Peeter II valitsusajal viidi Venemaa Keisririigi valitsemine üle Peterburist Moskvasse.

Peeter II kihlus Dolgoruki tütre Jekaterinaga, kuid just pulmadeks määratud päeval ta suri ja troonipärija jäi määramata. Rõugetesse haigestunud Peeter II oli surres vaid 15-aastane ning temaga lõppes ka Romanovite dünastia meesliin. Pärast teda sai troonile Peeter I poolvenna Ivan V tütar Anna Ivanovna keisrinna Anna I-na.

Sisepoliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välispolitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Reformid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ametlikult kuulutas Peeter end oma vanaisa reformide vastaseks, ent tegelikult laveeriti tema ajal läänelikkuse ja traditsioonide vahel.


Eelnev:
Katariina I
Venemaa keiser
17271730
Järgnev:
Anna Ivanovna