Astroloogia

Allikas: Vikipeedia

Astroloogia (kreeka keeles αστρολογία (astrología) sõnadest άστρον (ástron) 'taevakeha' ja λόγος (lógos) 'sõna, õpetus logos') on taevakehade asendil põhinev maailmamõistmise ja ennustamise süsteem. Astroloogiaga tegelevat inimest nimetatakse astroloogiks.

Astroloogia ja astronoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Astroloogia ja astronoomia olid üks teadus kuni renessansini.

Tänapäeval uurib astronoomia kosmiliste objektide omavahelist kaugust, mõõtmeid, massi, liikumist, kiirust, asukohta jne. Et astronoomia põhineb uurimisandmetel, objektiivsetel vaatlustel ja arvutustel, võib teda nimetada objektiivseks teaduseks.

Astroloogias lisandub objektiivsetele astronoomilistele andmetele subjektiivne tõlgendus. Horoskoobi koostamine seisneb põhiliselt objektiivsetes arvutustes astronoomiliste andmete põhjal (arvutuste iseloom tuleneb osalt astroloogia reeglitest), selle seletamine (tõlgendamine) on seevastu subjektiivne (astronoomiliste põhjendusteta, astroloogia reeglitel ja intuitsioonil põhinev) astroloogiline tegevus.

Taevakehade mõju inimesele ja astroloogia kasutusviisid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Astroloogia põhineb seisukohal, et inimese iseloomu ja käitumist mõjutab lisaks maistele põhjustele ka taevakehade asend tema sünnimomendil.[1] Üldiselt on astroloogid seisukohal, et planeedid saadavad välja võnkeid, mis inimesi mõjutavad. Planeedi mõju inimesele oleneb selle asendist taevas ning sellest, millise nurga all ta teiste planeetidega on (aspektid).

Astroloogid kasutavad planeetide seisude näitajaid, et määrata kindlaks inimese iseloomu põhijooni, tema võimeid, sobilikkust ühte või teise ametisse, vastuvõtlikkust haigustele ja potentsiaalseid ohte ning probleeme elus. Astroloogiat kasutatakse tihti ka inimeste omavahelise sobivuse hindamiseks. Samuti kasutatakse astroloogiat tuleviku ennustamiseks. Astroloogiameetodid ei näita konkreetseid sündmusi, vaid sündmuste suundumust mingil perioodil. Astroloogiat on võimalik kasutada ka näiteks asutuse, firma, organisatsiooni või riigi käekäigu jälgimiseks, sellisel juhul võetakse aluseks asutamiskuupäev.

Aspektid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aspektideks nimetatakse astroloogias planeetidevahelisi nurkkaugusi Maalt vaadates. Astroloogias vaadeldakse erinevaid aspekte kui kahe planeedi koosmõju, mis võib olla kas soodne (harmoonilised aspektid) või ebasoodne (pingelised aspektid). Harmooniliste aspektide puhul usutakse, et planeetide energia leiab konstruktiivse ja positiivse väljundi, samas kui pingelised aspektid toovad kaasa konflikte ja raskusi elus.

Lisaks jagatakse aspektid põhi- ja kõrvalaspektideks. Põhiaspektide mõju on tugevam kui kõrvalaspektidel.

Põhiaspektid:

  1. konjunktsioon (ühendus) 0–10°
  2. sekstiil – 60°
  3. kvadraat (kvadratuur) – 90°
  4. trigoon – 120°
  5. kvinkunks – 150°
  6. opositsioon – 180°

Kõrvalaspektid:

  1. poolsekstiil – 30°
  2. detsiil – 36°
  3. noviil – 40°
  4. oktiil (poolkvadratuur) – 45°
  5. septiil – 51°25'
  6. kvintiil – 72°
  7. poolteistkvadraat (seskväär) – 135°
  8. bikvintiil – 144°

Harmoonilisteks aspektideks loetakse konjuktsiooni (ühendust), sekstiili, trigooni, kvintiili ja bikvintiili. Pingeaspektideks loetakse kvadraati (kvadratuuri), kvinkunksi, opositsiooni, poolsekstiili, poolkvadraati ja seskvääri.[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Astro.com. Introduction to Astrology Kasutatud 22.11.2010
  2. Judy Hall. "Astroloogiapiibel", AS Maaleht, Tallinn, 2005. lk 268

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]