Uusplatonism

Allikas: Vikipeedia

Uusplatonism (neoplatonism) on 3. sajandil m.a.j tekkinud filosoofiakoolkond, mis põhines Platoni ja platonistide õpetusel. Selle rajajad olid Plotinos ja Ammonios Sakkas. Selle esindajad olid veel Iamblichos, Porphyrios ja Proklos.

Uusplatonismis maailm erinevate olemistasandite oli astmestus (hierarhia), mille tipus seisis „ainuline“ (kr hen), kellest lähtus kõik olemasolev. Uusplatonistlik filosoofia paljud mõisted ja ideed võeti üle varakristlike teoloogide poolt.

Uusplatonismi viimaseks esindajaks on peetud Boethiust (s. 480-525 pKr), keda nimetati "viimaseks roomlaseks ja esimeseks skolastikuks".[1]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Störig, Hans Joachim. Kleine Weltgeschichte der Philosophie. Frankfurt am Main, 1997, lk. 206.