Merle Karusoo

Merle Karusoo (sündinud 1. juulil 1944 Rae vallas) on eesti lavastaja.

Merle Karusoo õppis aastatel 1961–1963 Viljandi Kultuurharidustöö Koolis näitejuhtimist. Aastatel 1968–1972 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis kaugõppes eesti filoloogiat. 1971. aastal osales ta ka Vanemuise õppestuudios.^[1]

1976. aastal lõpetas Merle Karusoo Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 7. lennu.^[1] Lavakunstikooli ajal lavastas ta kursusetööna Eduard Vilde "Tabamata ime" (osades Jüri Krjukov, Anne Paluver, Külliki Saldre jt) ja Friedebert Tuglase novelli ainetel valminud "Popi ja Huhuu" (osades Lembit Peterson, Urmas Kibuspuu ja Kalju Orro).

1999. aastal kaitses Merle Karusoo Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistrikraadi (magister artium) tööga "Põhisuunda mittekuuluv".^[1]

Aastatel 1968–1972 töötas ta TRÜ sotsioloogia laboratooriumis laborandina. Pärast lavakunstikooli lõpetamist 1976. aastal asus tööle Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris lavastajana, seejärel oli aastatel 1978–1983 Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris lavastaja.^[1]

Alates 1976. aastast on Merle Karusoo olnud lavakunstikoolis õppejõud (vaheaegadega).^[1] Ta on olnud lavakunstikooli 9. lennu juhendaja ning on osalenud kursuste töös (lavastades diplomitöid) ka hiljem (9., 14., 20. lend jm).

Ta on õpetanud ka Tallinna Ülikoolis ja juhendanud teatriüliõpilasi Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias.^[1] 2014/2015. õppeaastal oli Merle Karusoo Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Aastatel 1983–1987 oli Merle Karusoo ajakirjade Teater. Muusika. Kino ning Kultuur ja Elu mittekoosseisuline korrespondent. Aastatel 1987–1998 oli ta Pirgu Arenduskeskuse mälusektori juhataja.^[1]

Aastatel 1998–1999 oli Merle Karusoo Eesti Draamateatri direktor, seejärel kuni 2006. aastani vabakutseline lavastaja ja 2006. aastal Eesti Draamateatris koosseisuline lavastaja.^[1]

Merle Karusoo elutööks peetakse nn mäluteatrit, mille tekstid sünnivad algallikaid intervjueerides või kogudes dokumentaalset algmaterjali muul moel (arhiividest jne). Karusoo algatas Keskvangla vangide meenutuste kogumise.^[2]

Merle Karusoo on sageli osalenud harrastusteatrite festivalide žüriides.

Lavastusi[muuda | muuda lähteteksti]

1975 Friedebert Tuglas, "Popi ja Huhuu", Eesti Draamateater, Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri VII lend
1975 Eduard Vilde, "Tabamata ime", Eesti Draamateater, Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri VII lend
1976 Maksim Gorki, "Päikese lapsed", Eesti Draamateater
1976 Aleksandr Vampilov, "Pardijaht", Eesti Draamateater
1978 Colin Higgins, Jean Claude Carriére, "Harold ja Maude", Eesti Draamateater
1978 Ljudmila Petruševskaja, "Cinzano" (I osa "Cinzano", II osa "Smirnova sünnipäev"), Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
1979 Mats Traat, Merle Karusoo, "Puud olid, puud olid hellad velled", Eesti NSV Riiklik Noorsooteater, Tallinna Riikliku Konservatooriumi Lavakunstikateedri VII ja IX lend
1979 Anton Makarenko, Merle Karusoo, "Makarenko koloonia" ("Pedagoogiline poeem"), Eesti NSV Riiklik Noorsooteater, Tallinna Riikliku Konservatooriumi Lavakunstikateedri IX ja X lend
1980 Enn Vetemaa, "Nukumäng", Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
1980 Merle Karusoo, "Olen 13-aastane", Eesti NSV Riiklik Noorsooteater, Klooga rand
1981 Eugene O’Neill, "Elektra saatus on lein" (3 osa), Eesti NSV Riiklik Noorsooteater, Dominiiklaste kloostri õu
1981 Merle Karusoo, "Meie elulood", Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri X lend
1982 Merle Karusoo, "Kui ruumid on täis …", Eesti NSV Riiklik Noorsooteater, Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri X lend
1982 George Bernard Shaw, "Püha Johanna", Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
1982 Vladimir Arro, "Näete, kes tuli", Endla
1983 Merle Karusoo, "Nääripäev", Ugala
1983 Per Olov Enquist, "Vihmausside elust", Ugala
1986 William Shakespeare, "Othello" (koos Kaarin Raidi, Mikk Sarve ja Aita Indriksoniga), Ugala
1986 Merle Karusoo, Katrin Saukas, "Uka-Uka", Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
1987 Merle Karusoo, "Aruanne", Pirgu Laulu- ja Näitemängu Seltskond
1987 Veljo Tormise autoriõhtu "Alguses oli sõna", Tallinna Kirjanike Maja
1988 Merle Karusoo, "Haigete laste vanemad", Eesti Draamateater
1989 Merle Karusoo, "August Oja päevaraamat", Pirgu Laulu- ja Näitemängu Seltskond
1990 Gustav von Moser, "Aastapidu", Pirgu Laulu- ja Näitemängu Seltskond
1990 Merle Karusoo, "Theodor Maripuu kirjad (1946–50)", Pirgu Laulu- ja Näitemängu Seltskond
1992 Anton Hansen Tammsaare, "Täieline Eesti Vabariik", Endla
1993 Merle Karusoo teatriprojekt "Circulus" (Eesti Vabariigi 75. aastapäevaks), Eesti Harrastusteatrite Liit, vabaõhuetendus Otepääl
1994 Merle Karusoo, "Apokriiva lugu" ("Juudit"), Helsingi teatrifestival
1994 Eduard Vilde, "Pisuhänd", Vanemuine
1994 Merle Karusoo, Eduard Vilde, "Second-händ", Vanemuine
1997 Merle Karusoo, "Kured läinud, kurjad ilmad", Eesti Draamateater
1997 Merle Karusoo, "Laste riskiretk", VAT Teater
1997 Merle Karusoo, "Sügis 1944" ( I osa – Mere äärde põgenejate teekond, II osa – Laatsaretlaeva Moero hukkumise lugu 22.09.1944) sarjast "Eesti elulood", Viljandi Kultuurikolledži huvijuhtide kateedri II lend
1999 Merle Karusoo, "Küüdipoisid", Eesti Draamateater
1999-2002 Merle Karusoo integratsiooniprojekt "Kes ma olen?", Maardu, Loksa, Tallinn, Pärnu, Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve, Narva, Ahtme
2000 Merle Karusoo, "Save our souls" ("Päästke meie hinged" I, dokumentaalmaterjalide põhjal), VAT Teater Liiva keskuses
2000 Merle Karusoo, "Save our souls" II, VAT Teater, Tallinna Linnateater, Narva teater "Ilmarine" Eesti Draamateatris ja Ida-Virumaal
2001 Eduard Vilde, "Tabamata ime", Tallinna Linnateater, Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli XX lend
2002 Merle Karusoo, "Save our souls" III, Viini teatrifestival
2002 Merle Karusoo, "HIV", Eesti Draamateater
2002 Margaret Edson, "Hingetõmme", Sadamateater
2003 Merle Karusoo, "Eestisse sündinud" (Haiba Lastekodu integratsiooniprojekt "Kes ma olen?"), Eesti Humanitaarinstituudi teatriõppetooli diplomitöö
2004 Merle Karusoo, "Viinist Moskvasse. Lastekodu nr. 6" (dokumentaallavastus), Viini teatrifestival
2005 Merle Karusoo dokumentaalprojekt "Misjonärid", Rakvere Teater
2006 Merle Karusoo, "Täna me ei mängi" (koos Toomas Lõhmustega), Vene Draamateater, Moskva Kunstiteatri stuudiokooli lõpetajate diplomietendus
2006 Merle Karusoo, "Küpsuskirjand 2005" (koos Toomas Lõhmustega), Eesti Draamateater
2006 Katrin Saukas, "Under", R.A.A.A.M., Kumu
2007 Andrus Kivirähk, "Voldemar", Eesti Draamateater
2007 Katrin Saukas, "Võlg" (Betty Alveri ja Heiti Talviku lugu), R.A.A.A.M. ja Kuressaare Linnateater
2008 Enn Vetemaa, Erki Aule, Merle Karusoo, "Sigma TAU C705", Eesti Draamateater
2008 Eugene O'Neill, "Pikk päevatee kaob öösse", Eesti Draamateater, Keila-Joa mõis
2009 Andrus Kivirähk, "Vombat", Eesti Draamateater
2009 Meir Z Ribalow, "Vihmatants", Eesti Draamateater
2010 Andrus Kivirähk, "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia …", Eesti Draamateater
2010 Paavo Piik, "Panso", Eesti Draamateater
2011 Andrus Kivirähk, "Valged Daamid", R.A.A.A.M., Tallinna hobuveski
2012 David Hare, "Aitamise aeg", Eesti Draamateater
2012 Polly Teale, "Minu oma", Ugala
2013 John Hodge, "Kollaborandid", Eesti Draamateater
2014 Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman ja Piret Saul-Gorodilov, "Laul, mis jääb…", Eesti Draamateater
2016 Merle Karusoo, "Saunaeide tõde ja õigus ehk Täisõiguseline inime", Vargamäe, A. H. Tammsaare muuseum
2021 Merle Karusoo, "Ma olen eesti keele õpetaja", Vaba Lava Narva teatrikeskus ja Tallinna kirjanike maja

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

1980 – Ants Lauteri nimeline auhind (tulemusrikas pedagoogitöö, eriti esile tõstes lavastusi “Popi ja Huhuu” (lavakunstikateeder Eesti Draamateatris), “Cinzano”, “Makarenko koloonia” (lavakunstikateeder Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris))
1981 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Olen 13-aastane")
1990 – Eesti NSV teeneline kunstnik
1993 – Eesti Kultuurifondi aastapreemia
1998 – Priit Põldroosi nimeline auhind (pikaajaline teatripedagoogiline töö nii lavakoolides kui ka harrastusnäitlejatega; sihikindel tegevus dokumentaalteatri laadis; Voldemar Panso pärandi uurimine ja raamat „Kured läinud, kurjad ilmad” (1997))
1998 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (järjepideva loomingulise tegevuse eest dokumentaalse teatri viljelemisel, uurimisel ja arendamisel ning 1997. aasta lavastuste "Kured läinud, kurjad ilmad" (Eesti Draamateatris), "Laste riskiretk" (VAT Teatris) ja "Sügis 1944" (Viljandi Kultuurikolledžis) eest)
2001 – Valgetähe IV klassi teenetemärk^[3]
2003 – stipendium "Ela ja sära"
2005 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Misjonärid")
2007 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (lavastuste "Under", "Täna me ei mängi" ja "Küpsuskirjand" eest)
2008 – Virumaa kirjandusauhind ("Kui ruumid on täis")
2018 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
2019 – Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane
2022 – Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu auliige
2023 – Rahvusmõtte auhind

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 Merle Karusoo. Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu veebisait.
↑ Meelis Oidsalu (19. juuli 2017). "TEATRIARVUSTUS: Vangla on vastik. Käige kindlasti ära". Eesti Ekspress. AS Ekspress Meedia. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuli 2017.
↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3507

[:1-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 Merle Karusoo. Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu veebisait.

[:0-2] Meelis Oidsalu (19. juuli 2017). "TEATRIARVUSTUS: Vangla on vastik. Käige kindlasti ära". Eesti Ekspress. AS Ekspress Meedia. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuli 2017.

[3] Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3507

[1]

[2]

[3]