Mati Karmin

Allikas: Vikipeedia

Mati Karmin (sündinud 26. veebruaril 1959 Tartus) on eesti skulptor.

Õppis 1966-1977 H.Treffneri Gümnaasiumis ning astus 1981 siis Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, mille skulptuurieriala lõpetas 1986. Jätkas samas kuni 1995 aastani õppejõuna. On õpetanud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, töötades seal professori ja skulptuuriosakonna juhatajana. Ta on olnud Eesti Kunstnike Liidu president (1992–1995), kuulub Tartu Toome Rotary Klubisse ning on EELK Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu liige.

Mati Karmini enam kui 20 monumentaalskulptuuri ilmestavad mitut Eesti linna ja asulat. Olulisemad neist on Charles Leroux’ mälestusmärk Tallinnas (1989), parvlaev Estonia hukule pühendatud monumendid Hiiumaal (1995) ja Pärnus (1997), purskkaevuskulptuur „Suudlevad tudengid” (1998), Jaan Tõnissoni monument (2001) ja Juri Lotmani monument (2007) Tartus, ratsamonument „Püha Jüri võitlus lohega” Toris (2003) ning Marie Underi monument Tallinnas (2010).  

Karmini loomingu üks suurejoonelisemaid väljundeid on 1990. aastate lõpul alustatud meremiini-projekt. Eesti põhjarannikul ning saartel leidus pärast Nõukogude armee lahkumist hulgaliselt mahajäänud militaartehnikat, sealjuures roostetanud miinikesti, millest osa oli pärit isegi I maailmasõja aastaist. Kunstnik hakkas neist valmistama elegantseid kaminakoldeid ning mööbliesemeid. Viimastel aastatel on Mati Karmini suhe miinikestadega muutunud abstraheerivamaks. Sfäärilisi kujundeid on esitatud ruumiliste moodulitena kui universaalseid dekoratiivseid vorme[1].

Monumentaaltöid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ratsamonument Toris.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta on Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu liige[3].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Juta Kivimäe, Kunstimuuseum lennujaamas – skulptor Mati Karmin, Eesti Kunstimuuseumi pressiteade, 13.05.2014
  2. "President Ilves annab teenetemärgi taas 99 inimesele" postimees.ee, 1. veebruar 2012
  3. Toomkoguduse üldinfo

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]