Arne Merilai

Allikas: Vikipeedia
Arne Merilai
Arne Merilai.jpg
Arne Merilai inauguratsiooniloeng TÜ aulas 6. septembril 2011 teemal "Luulekeele olemus" [1]
Sünniaeg 27. aprill 1961
Rahvus eestlane
Amet kirjandusteadlane, kirjanik

Arne Merilai (sündinud 27. aprillil 1961) on eesti kirjandusteadlane ja kirjanik, Tartu Ülikooli professor.

1984 lõpetas Merilai TRÜ eesti filoloogina ning töötas aasta Tartu 2. Keskkoolis õpetajana, seejärel õppis Tartu Ülikooli aspirantuuris. 1990. aastal kaitses ta filosoofiadoktori (filoloogiakandidaadi) kraadi teemal "Eesti ballaad 1900–1940" (Karl Muru juhendamisel).

Merilai töötas Keele ja Kirjanduse Instituudis nooremteadurina, hiljem Tartu Ülikoolis vanemõpetaja, dotsendi ja vanemteadurina. 2001–2002. aastal oli ta J. William Fulbrighti stipendiaat keelefilosoofias California Ülikoolis Berkeleys. Aastail 2006–2010 oli ta Tartu Ülikooli kirjandusteooria dotsent. Alates 2011. aastast on ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna kultuuriteaduste ja kunstide instituudi eesti kirjanduse professor. Eesti Kirjanike Liidu liige.

Arne Merilai on tegelnud mitme humanitaarteadusega. Ta enese kirjelduse järgi juhtis huvi kirjanduse olemuse vastu ta "rada üle filoloogia, fenomenoloogia ja analüütilise keelefilosoofia isiklikuvõitu pragmapoeetikani". Seda viimast määratles Merilai oma inauguratsiooniloengus järgnevalt: "Pragmapoeetika on kujundliku keelekasutuse filosoofia, mida ma pean kirjandusteaduse alusdistsipliiniks, mis on minu õpetuse tuum, mille ümber kõik muu kallerdub ja selekteerub."[1]

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arne Merilai on käsitlenud kirjandust, filosoofiat ja teatrit. Tema peamised uurimisteemad on olnud eesti luule, poeetika ja pragmapoeetika ning kirjandusfilosoofia. Silmapaistev on Merilai töö ballaadiuuringute vallas, sh eesti ballaadiantoloogiate koostaja ning toimetajana. Ta on avaldanud kaks luulekogu ("Merlini aare: Luulemärss 1994–1998", 1998; "Tolmutort", 2001), ühe romaani ("Türann Oidipus", 2009) ja kirjutanud ka näidendeid.

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandusteadus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Merilai, A., (1991). "Eesti ballaad 1900–1940". Tartu: Tartu Ülikool
  • Merilai, A.; Kepp, Õ. (1994). "Luule. Eesti pagulaskirjandus 1944–1992". Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
  • Merilai, A., Epner, L. (toim) (1996). "Kirjandusteadus : mõte ja ulm, rakendus ja uurimus" [Pühendatud prof K. Murule]. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • Merilai, A., (toim) (2003). "Eesti ballaad: Antoloogia: XVII–XX sajand". Tallinn: Tänapäev
  • Merilai, A. (2003). "Pragmapoeetika: Kahe konteksti teooria". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • Merilai, A.; Anneli Saro, Epp Annus. (2003, 2007, 2011). "Poeetika. Gümnaasiumiõpik". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • Merilai, A., (toim) (2005). "Päevad on laused: Ene Mihkelson". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • Merilai, A., (toim) (2007). "Looming – olemise kehtestamine: Viivi Luik". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • Merilai, A., (toim) (2010). "Inimesepoeg valgel laeval: Uku Masing 100". Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool
  • Merilai, A., (2011). "Õnne tähendus: Kriitilisi emotsioone 1990–2010". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • Merilai, A., (2011). "Vokimeister: Kriitilisi konstruktsioone 1990–2011". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • Merilai, A., (toim) (2012). "Täiskui. Andres Ehin". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

Luulekogud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Romaan[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Luulekeele olemus", Arne Merilai inauguratsiooniloeng 6. septembril 2011 Tartu Ülikooli aulas (Sirp, 16.09.2011; vaadatud 24.09.2011)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Luulekeele olemus", Arne Merilai inauguratsiooniloeng 6. septembril 2011 Tartu Ülikooli aulas (Sirp, 16.09.2011)
  • Arne Merilai inauguratsiooniloengu video [2].