Tallinna Botaanikaaed

Allikas: Vikipeedia
Tallinna Botaanikaaed, 2. november 2008
Foto: Ave Maria Mõistlik

Tallinna Botaanikaaed (lühendatult TBA) on Eesti teadus- ja arendusasutus Pirita jõeoru maastikukaitseala territooriumil. Botaanikaaia pindala on 123 hektarit.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinna Botaanikaaed asutati 1. detsembril 1961 (tollal ENSV Teaduste Akadeemia instituudina)[1]. (Teistel andmetel loodi botaanikaaed 8. jaanuaril 1959 ENSV Ministrite Nõukogu määrusega ENSV Teaduste Akadeemia Eksperimentaalbioloogia Instituudi juurde, mis ise oli rajatud juba 1. aprillil 1957 Tallinna Bioloogilise Eksperimentaalbaasi alusel. 1. detsembrist 1961 reorganiseeriti botaanikaaed iseseisvaks teaduslikuks uurimisasutuseks instituudi õigustes.[2])

Algselt tegeles see peamiselt uute liikide uurimisega Eesti kontekstis: uuriti nende kasvunõudeid ja aklimatisatsiooni. 1970. aastail asuti põhjalikumalt tegelema Eesti pärismaiste taimeliikide kasutamisega haljastuses ja iluaianduses (Ülle Kukk, Vaike Paju, Marianna Saar jt.)

Botaanikaaed on rajanud mitmeid allüksusi, näiteks Saaremaale Audaku katsepunkte, Irusse puukooli.

Aastast 1995 on botaanikaaed Tallinna munitsipaalasutus. Samal aastal rajati Tallinna Botaanikaaia Sõprade Selts.[1]

Tallinna Botaanikaaed on Baltimaade Botaanikaaedade Assotsiatsiooni (ABBG) liige 1992. aastast ja Rahvusvahelise Botaanikaaedade Looduskaitse Organisatsiooni (BGCI) liige 1994. aastast.[1]

Direktorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Botaanikaaia direktoreiks on olnud:

Kollektsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uus galerii

Külastajaile avas botaanikaaed uksed 1970. aastal, mil näha sai avamaakollektsioone. Aasta hiljem avati ka kasvuhoonekollektsioonid. Tänapäeval on Tallinna Botaanikaaia kollektsioonid Eesti liigirikkaimad, neisse kuulub üle 2000 taksoni ja sordi.[1]

Avamaakollektsioonide tähelepanuväärsemate osade seas on arboreetum, rosaarium ja alpinaarium (kiviktaimla). 2014. aastal oli rosaariumis üle 600 roosiliigi[3]

Kollektsioonide rajamiseks on alates 1959. aastast korraldatud üle 50 ekspeditsiooni. 1971-1990 korraldati 45 introduktsiooniga seotud ekspeditsiooni Venemaa ja tema lähiriikide 28 floristilisse rajooni Krimmist Kuriilideni.[4]

Botaanikaaial on ka ulatuslik herbaarium ja raamatukogu, kuhu 2000. aastal kuulusid vastavalt umbes 73 500 herbaarlehte ja umbes 10 100 ühikut kirjandust.[4]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


Viitamistõrge: <ref>-sildid on olemas, aga <references/>-silt puudub.