Autoriõigus

Allikas: Vikipeedia

Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum.[1] Autoriõiguseks nimetatakse ka juriidiliste normide kogumit, mis autorite õigusi käsitlevad. Eestis käsitleb autorite õigusi ja nende kaitset autoriõiguse seadus.

Autoriõigus kui juriidiline valdkond sai Euroopas alguse 17. sajandil, kui Inglise parlament kehtestas 1662. aastal trükikodade litsentsimise seadusega (Licensing of the Press Act 1662) litsenseeritud raamatute registri. Briti ja Ameerika autoriõigus ("copyright") keskendub peamiselt teoste kirjastajate õiguste kaitsele, Mandri-Euroopa (kuhu kuulub ka Eesti) autoriõigus käsitleb õigusi ennekõike teose autori seisukohast.

Algselt oli autori eksklusiivsete varaliste õiguste kehtivus lühike, Ameerika Ühendriikides näiteks 14 aastat, mida sai pikendada veel kord 14 aastaks. Tänapäeval on autoriõigus laienenud üha suuremale hulgale kultuurivaldkondadest ning oluliselt pikenenud - Euroopa Liidus kehtivad eksklusiivsed varalised õigused üldjuhul 70 aastat pärast autori surma.

Kaitstud õigustega teoste kõrval määratleb autoriõigus ka vaba kasutuse tingimused, mis on eri riikides üpriski erinevad. Vabalt (tasuta ja autori loata) on kasutatavad näiteks teosed, mille õiguste tähtaeg on möödunud või mis on avaldatud vabakasutuslitsentsi all (nt Creative Commons). Teatud tingimustel võivad olla vabalt kasutatavad orbteosed ehk teosed, mille autorit pole võimalik leida. Anglosaksi maade õigustraditsioonis on erandiks ka fair use (USAs) ja fair dealing (Suurbritannias), mis annavad võimaluse kasutada kaitstud õigustega teoseid eesmärkidel, mille puhul ühiskonna huvid kaaluvad üles autori võimaliku kahju.

Autori isiklikud õigused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Autori isiklikud ehk moraalsed õigused on autorist lahutamatud ja need tagavad autorile suure kontrolli oma teoste üle.[2] Autori isiklikke õigusi ei ole võimalik müüa ega muul viisil võõrandada. Autori isiklikud õigused on järgmised:

  • õigus üldsuse ees esineda teose loojana ning nõuda teose kasutajatelt tema avalikku tunnistamist teose autoriks (õigus teose autorsusele);
  • õigus valida viis autorinime kasutamiseks, kas kodanikunimena, varjunimena vms (õigus autorinimele);
  • õigus teha ise või lubada või keelata teistel isikutel teha teoses, teose pealkirjas või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi (õigus teose puutumatusele);
  • õigus lubada või keelata lisada oma teosele teiste autorite teoseid (õigus teose lisadele);
  • õigus vaidlustada mis tahes moonutusi või ebatäpsusi teoses, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ja õigus vaidlustada teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust (õigus autori aule ja väärikusele);
  • õigus ise otsustada, millal on teos üldsusele valmis esitamiseks (õigus teose avalikustamiseks);
  • õigus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada (õigus teose täiendamisele);
  • õigus nõuda teose kasutamise lõpetamist (õigus teos tagasi võtta);
  • õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt.

Autori varalised õigused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Autori varaline õigus võimaldab teose autorile loodud teose eest saada sissetulekut. Varaline õigus on äriobjekt ehk varalise õiguse rahalisel loovutamisel ehk litsentsi andmisel on õigus saada autoritasu. Varalised õigused jagunevad:

  • õigus teose reprodutseerimisele ehk kopeerimisele (hõlmab kõiki kopeerimisviise);
  • õigus teose levitamisele;
  • õigus teost avalikult esitada;
  • õigus teost tõlkida;
  • õigus teha teosest kohandusi;
  • õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke;
  • õigus teost üldsusele näidata või edastada;
  • õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks.

Juriidiline isik ja autoriõigused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Advokaadibüroo Borenius hinnangul näitab Riigikohtu lahend 3-2-1-155-11, et autoriõiguse mõistes saab autor olla vaid füüsiline isik, kes teose lõi. Küll võivad juriidilisele isikule kuuluda varalised õigused, näiteks lähevad need autoriõiguse seaduse § 32 alusel tööandjale üle juhul, kui autor lõi teose oma otseste töökohustuste täitmise käigus. Isiklikud ehk moraalsed õigused jäävad aga autorile. Kollektiivse teose autoriõigused kuuluvad füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle algatusel ja juhtimisel konkreetne teos loodi ning kes selle välja andis.[3]

Autoriõigus Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Autoriõigus Eesti esimese vabariigi ajal ja enne seda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis kehtis 1940. aastani Venemaa 1911. aasta autoriõiguse seadus[4].

Aastatel 1927-1940 kuulus Eesti Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni liikmete hulka[4].

Aastal 1932 loodi Eestis Autorikaitse Ühing[4].

Autoriõigus Eesti NSV ajal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti NSV ajal eksisteeris NSV Liidu Riikliku Autoriõiguste Agentuuri (VAAP) Eesti Vabariiklik Osakond[4].

Pärast taasiseseisvumist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1991 loodi Eesti Autorite Ühing[4].

Eesti autoriõiguse seadus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Autoriõiguse seadus

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Põhimõistete selgitus. Kasutatud 2014-03-05.
  2. Autoriõiguse seadus. Riigi Teataja. Kasutatud 2014-03-05.
  3. idee@borenius ja Viive Kaur "Juriidiline isik – kas autor või autoriõiguse omaja?" Borenius.ee, 24. aprill 2012 (vaadatud 19. detsembril 2012)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 TEA entsüklopeedia (e-väljaanne: http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=4699 (vaadatud 16.07.2013))

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]