Laevamast
Mast ehk laevamast on purjelaeva tähtsaim tarind, mis asetseb laeva sümmeetriatasandis ja on kas vertikaalne või veidi laeva ahtri (pära) poole (tahapoole) kallutatud. Mastide külge kinnitatakse losspoomid, antennid, prozektorid, vaatlusplatvormid, radar, purjelaeva taglas ja muud seadmed.
Purjelaevamast on purjelaeva pleestiku kandev osa. Kahvelpurjestusega mast koosneb alamastist ja tengist, raapurjestusega mast alamastist ja kahest või enam tengist. Alamast toetub mastikannaga kilsonile läbides tekki mastiava kaudu. Alamasti ülaosas asuvad marss-saaling ja eeselkopp. Marss-saalingule toetub marssteng ja läbib eeselkoppi.
Suure purjelaeva terastorust masti, millel on alamast ja teng ühest tükist nimetatakse paalmastiks. Eestpoolt toestavad masti taagid, külgedelt vandid ja tengvandid. Pooltagant toestavad masti parduunid.
Masti nimetus tuleneb purjelaeva tüübist ja masti asukohast laeval, mis on neljamastilisel täislaevalalates alates vöörist fokkmast, grootmast, besaanmast, dziggermast. Vastavalt masti nimetusele nimetatakse ka tengid - fokkmarssteng (formarssteng), fokkpraamteng jne.
Purjelaevamastid [muuda]
- Eesmast, Fokkmast on purjelaeva esimene mast
- Suurmast, Grootmast on purjelaeva teine mast
- Besaanmast on purjelaeva kolmas või neljas mast, kahemastilisel ketšil ahtermast
- Dziggermast on purjelaeva neljas mast või viiemastilise täis- ja parklaeva viies mast.
- Pankermast on nelja ja viiemastiliste barkantiinide viimane mast.
- Keskmast on viiemastiliste laevade keskmine mast.
