Ketš

Allikas: Vikipeedia
Kahvelketš
Bermuudaketš
Kahvelketši näitlik taglastus. 1- besaan-lüügerpuri, 2- besaan-kahvelpuri, 3- groot-kahvelpuri, 4- groot-topsel, 5- taakselpuri (foka), 6- kliiverpuri, 7- besaanmast, 8- pukspriit, 9- grootteng, 10- grootpoom, 11- kliivertaak, 12- grootmast, 13- grootkahvelpoom, 14- besaanpoom, 15- besaankahvelpoom

Ketš (inglise keeles ketch) on väike, kahemastiline purjelaev, mille besaanmast on palju lühem, kui grootmast ja mille besaanmast asub eespool laeva roolipead.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ketš on tavaliselt kas bermuudapurjedega ehk bermuudaketš või kahvelpurjedega ehk kahvelketš. On ka taakselketše, mis sarnanevad põhimõttelt taakselkuunarile. Traditsiooniline kahvelketš on olnud levinud väike purjekas Lääne-Euroopas. Tänapäevane bermuudaketš on ilmselt levinuim kahemastilise purjejahi tüüp.

Ketši taglast on üsna lihtne käsitseda. Tavaliselt võib sõita stabiilselt ka poole purjepinnaga, tõmmates näiteks üles vaid eespurjed ja besaanmasti purje(d) või ainult grootmasti purjed. Ketši plussiks on, et sõites pärituules ei varja besaamasti purjestus grootmasti oma, kuid samas miinuseks on, et tihttuules sõites kipub grootmast väiksemat besaanmasti tuule eest varjama. Tänu suhteliselt kaugel ahtris asuvale besaanmastile muutub traditsiooniliste ketšide ahter sageli raskeks, tekitades laevale ahtridiferendi. Et kahvelketši besaan-kahvelpuri ulatub märgatavalt üle ahtri, on besaankahvelpoomi raskem järtidega fikseerida. Veel keerukam on see samas aga jaulil.

Traditsioonilise kahvelketši purjestus võib olla:

  • Eespurjed: fliigerpuri, 1-2 kliivrit, taaksel (foka);
  • Grootmast: kahvelpuri, topsel või lüüger-topsel;
  • Besaanmast: kahvelpuri, topsel või lüüger-topsel (besaamastis on ülapuri harva).

Tänapäevase pukspriidita bermuudaketši purjestus on tavaliselt:

  • Eespurjed: 1-2 fokat (genua);
  • Grootmast: grootpuri, spinnpuri;
  • Besaanmast: besaanpuri.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ketš tekkis 17. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Põhja-Ameerikas ja kandis algselt nimetust catch. Vaatamata nimetusele,ei olnud ta niivõrd kalalaevaks, kuivõrd rannasõidu kaubalaevaks. Arvamus on, et esialgne nimetus tulenes sellest, et seda tüüpi laevu kasutati vastase jälitamiseks. 18. sajandi alguses oli rohkesti seda tüüpi laevu kasutusel Inglise, Prantsuse ja Hollandi mereväes varustuslaevadena ja isegi suurtükilaevadena, inglise keeles bomb-ketch. Relvastatutena 1-2 mortiiriga eespool grootmasti, kasutati neid vastase kaldakindlustuste pommitamiseks.

Ketši algne purjestus koosnes kolmest eespurjest pika pukspriidi kohal ja forstaakseilist, grootmastis oli kahvelpuri ja kuni kolm raapurje, besaanmastis kahvelpuri ja üks raapuri. Hiljem asendati raapurjed topseilidega. Sellisest purjekast arenesid teised purjekatüübid, nagu nn. postilaev, ingl.k.packetboat ja purjekalalaevad hooker ja dogger.

Nüüdisajal on ketšide kahvelpurjestus enamasti asendatud bermuudapurjestusega ja purjekas leiab kasutust põhiliselt purjespordis.

Eesti rannasõidus oli ketš (erinevalt Lääne-Euroopast) üsna vähe levinud, kuna eelistati ehitada peamiselt kaljaseid.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]