Jaht (purjekas)

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib purjekast, mootorjahi kohta vaata kaater

Jaul
Soodi vints vändaga

Jaht (hollandi sõnast jacht) on ajalooliselt ühe- või kahemastiline purjekas ehk purjepaat. Tänapäeval ehitatakse väga erineva konstruktsiooniga jahte nii lühiajalise lõbusõidu, merematkamise kui ka purjespordi jaoks.

Jahte eristatakse purje- ja mootorjahtideks. Kere põhjal liigitatakse purjejahid kiiljahtideks, svertpaatideks ja mitmekerelisteks jahtideks, katamaraanid ja trimaraanid. Lisaks on olemas raadio teel kaugjuhitavad jahimudelid.

Uusaja algul tähendas jaht lihtsalt kerget ja kiiret purjelaeva, nt kutter. Jahte kasutas Hollandi merevägi näiteks mereröövlite tagaajamiseks Hollandi territoriaalvetes. Neid kasutati ka mittesõjalisel otstarbel, näiteks tollitöötajate jaoks ja lootside toimetamiseks reidil ootavatele laevadele. See viimane kasutusala köitis rikaste hollandi kaupmeeste tähelepanu ja nad hakkasid ehitama erajahte, et nad saaksid sõita merele oma kaugetelt maadelt saabuvaid laevu tervitama. Seejärel hakkasid nad jahte ka lõbusõitudeks tarvitama. 17. sajandi alguseks oli tekkinud kaks jahitüüpi, millest üht kasutas merevägi ja teist kasutasid eraisikud, peamiselt meelelahutuseks. Sajandi keskpaigaks oli Hollandis jahte juba üsna palju ning valitsus korraldas aeg-ajalt nende loendusi ja ülevaatusi. Mingit kindlat suurust jahtidel ei olnud. Selle aja väiksemate jahtide pikkus oli 12 m, aga suuremad lähenesid oma mõõtmetelt liinilaevadele. Kõigil neil oli kaks ühist tunnust: kahvelpuri ja väike süvis madalates vetes seilamiseks.

Kui Charles II oli sunnitud eksiilis olema, huvitus ta Hollandis purjetamisest. Ta saabus 1660 Inglismaale hollandi jahi pardal. Pärast kuningaks saamist tellis ta 24 kuninglikku jahti lisaks kahele, mille Holland talle kuningaks saamise puhul kinkis. Inglismaa aristokraatia hulgas levis samuti purjetamise komme ja sealgi hakati jahtide võidusõite ehk regatte korraldama. Seejärel levis purjesport teistessegi maadesse ning jahte hakati kasutama eeskätt spordiks ja meelelahutuseks, mitte enam majanduslikel ja sõjanduslikel eesmärkidel.

Kuni 1950. aastateni valmistati jahte puidust ja terasest. Hiljem võeti kasutusele palju teisigi materjale. Puidust kerega jahte toodetakse tänapäevani, kuid märksa levinum materjal on tänapäeval klaaskiud. Samuti kasutatakse alumiiniumi, terast, süsinikkiudu ja raudbetooni (viimast kindlustusprobleemide tõttu küll harvem). Puidu kasutus on samuti muutunud ega piirdu traditsiooniliste palkide ja laudadega, vaid kasutatakse ka moodsaid tooteid: parketti, vineeri ja epoksiidvaike. Puhtalt puidust valmistatakse samuti jahte tänini: mõned teevad seda hobi mõttes, aga puupaatide puristid põhimõtte pärast.

Kiiljaht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kiiljahi kere on kaetud tekiga. Kiilu alaosasse on lisatud pliist või malmist raskus, mis tagab hea püstivuse ning väldib triivimist. Avamerejahtidel on tavaliselt abimootor ja meeskonnakajut.

Eesti üks tuntuimaid jahte on ümbermaailmareisi teinud kiiljaht Lennuk.

Jahitüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühtsusklassid ehk monotüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvusvahelised kiiljahiklassid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvusvaheliste kiiljahiklassid, mille liite tunnistab Rahvusvaheline Purjespordi Föderatsioon:

Tunnustatud klassiliidud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Farr 40
  • Mumm 30
  • X-35
  • X99 – tootmine lõpetatud

Valemiklassid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Polaris – veerandtonnine kiiljaht Eestist

Klassitud jahid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]