Hüdrodünaamika

Hüdrodünaamika (kreeka hydrōs 'vesi' + dynamikos 'jõusse puutuv, jõu-') on hüdromehaanika ja hüdraulika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju^[1].

Liikuva vedeliku ja liikumatu keskkonna vahekord võib olla kahesugune^[1]. Nn välise ülesande puhul uuritakse vedeliku toimet sellest ümbritsetud kehale, nt veevoolu toimet sillasambale^[1]. Sisemise ülesande korral uuritakse vedeliku voolamist tahke kehaga piiratud juhtmes, nt torus või avasängis^[1].

Kui hüdrostaatikas piisab seisva vedeliku olukorra kirjeldamiseks rõhu määramisest igas vedeliku punktis p=f(x,y,z) ning vedeliku enda iseloomustamiseks üksnes selle tiheduse ρ teadmisest, siis liikuva vedeliku kohta on vaja teada ka voolamise kiirust ning liikumisega kaasneva hõõrde tõttu ka vedeliku viskoossust^[1].

Voolavas vedelikus toimuv on nii keeruline, et seda on harva võimalik puhtmatemaatilise analüüsiga kirjeldada^[1]. Galileo Galilei on öelnud: "Lihtsam on arvutada meist lõpmata kaugete tähtede liikumistrajektoore kui kindlaks teha meie endi silme ees oleva vee liikumisseadusi." Seetõttu tehakse tuletuskäigud tavaliselt ideaalvedeliku kohta, mille puhul ei arvestata sisehõõrdumist^[1]. Lüngad arvutustulemustes täidetakse katsete abil^[1]. Eksperimendil on hüdrodünaamikas suur tähtsus: igal uurimis- ja õppeasutusel on labor, kus huvipakkuvaid nähtusi uurida^[1].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Hüdrostaatika

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 ^1,8 Maastik, A., Haldre, H., Koppel, T. & L. Paal, 1995. Hüdraulika ja pumbad. Tartu, Greif. Lk 47.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Maastik, A., Haldre, H., Koppel, T. & L. Paal, 1995. Hüdraulika ja pumbad. Tartu, Greif. Lk 47.

[Maastik_jt,_1995-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 ^1,8 Maastik, A., Haldre, H., Koppel, T. & L. Paal, 1995. Hüdraulika ja pumbad. Tartu, Greif. Lk 47.

[1]