Reaktiivmootor

Allikas: Vikipeedia

Reaktiivmootor on mootor, mis töötab kiiresti voolava gaasi- või vedelikujoa (reaktiivjuga) tekitatud reaktiivjõu tõttu[1][2].

Oma kineetilise energia saab reaktiivjuga soojus-, keemilise, tuuma-, elektri-, päikese- või muu energia arvel[2].

Eristatakse õhkreaktiivmootoreid ja rakettmootoreid[2].


Üldiselt peetakse reaktiivmootoriteks ehk turbiinmootoriteks sisepõlemismootoreid, mille ehituses on kompressor ja turbiin.

Turbiinmootorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gaasiturbiinid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gaasiturbiinid on sisepõlemismootori tüüp, kus on teljel pöörlevate labadega labamasin kompressor on ühendatud turbiiniga. Kompressori ja turbiini vahel on põlemiskamber, kus põlemiskambris kompressorist tulnud kokkusurutud õhusse pihustatakse kütust ning mille süütamisel toimub kütuse põlemine. Põlemisgaasid, mille rõhk ja temperatuur on põlemise tulemusel suurenenud, suunatakse turbiini labadele, kus eraldub osaliselt gaaside vooluenergia, mis kulub turbiini ja kompressori rootori võlli pöörlema panemiseks. Energia, mida turbiin ei eralda, väljub kõrge temperatuuriga heitgaaside joa näol. Gaasiturbiine kasutatakse elektrigeneraatorite, sõukruvide ja gaasikompressorite/pumpade käivitamiseks.

Turboreaktiivmootor[muuda | redigeeri lähteteksti]

Turboreaktiivmootor

Turboreaktiivmootor on gaasiturbiinmootor, kus õhk surutakse kompressoris kokku ja suunatakse põlemiskambrisse, milles toimub kütuse põlemine. Peale turbiinilabade ületamist suunatakse põlemisgaasid läbi düüsi ning tekib reaktiivjõud. Turbiinist väljudes sisaldub põlemisgaasides veel hapnikku, mida osades lennukimootori tüüpides kasutatakse järelpõlemiskambris täiendavalt pihustatud kütuse põletamisks, et saada veel lisakiirendust. Erinevalt turboventilaatormootorist, läbib peaaegu kogu mootorisse sattunud õhk kompressori, põlemiskambri ja turbiini.

Turboventilaator[muuda | redigeeri lähteteksti]

Turboventilaatormootori diagramm.

Turboventilaatormootor on põhimõtteliselt turboreaktiivmootor, mille võllile on lisatud suur ventilaator, mida ajab ringi, nagu kompressoritki, turbiin.[3] Ventilaator annab ligi 85% kogu mootori tõmbejõust, enamik õhust läbib just ventilaatori, mootori ülejäänud osadest täiesti mööda. See õhk pole nii suure kiirusega kui düüsist väljuvad gaasid, kuid seda õhku on mahult palju, mis muudab sellise mootori ökonoomsemaks turboreaktiivmootorist. Allahelikiirusel lendamisel on turboventilaatormootorid kõige õkonoomsemad.

Turbopropeller[muuda | redigeeri lähteteksti]

Turbopropellermootor

Propellerit ajab ringi gaasiturbiin, enamik energiast läheb turbiini võllile propelleri käitamiseks.[4] Suure võimsuse ning väikese massi ja mõõtmete tõttu sobib hästi helikopterite mootoriks. Turbopropellermootoritega lennukid on parimate omadustega lendamiseks väiksematel kõrgustel kohalikel lennuliinidel. Turbopropellerlennukid sobivad hästi lennuväljadele kus on lühike maandumisrada, sest propelleri hea staatilise tõmbe tõttu saavad sellise lennuki rattad ruttu raja pinnalt lahti.

Otsevoolu reaktiivid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ram-reaktiiv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ramjet mootori skeem."M" on õhuvooli machi arv.

Ramjet-tüüpi reaktiivmootorites pole pöörlevaid osi: puudub kompressor ja turbiin, õhu kompresseerimine toimub lennuki suure kiiruse mõjul. Sellise reaktiivmootori sisselaskeavas asub terava otsaga reguleeritav koonus, mille tagumises laiemas osas on ülehelikiiruseline õhuvool aeglustunud ning suurenenud rõhuga enne põlemiskambrisse jõudmist: düüsist väljuvate põlemisgaaside kiirus on suurem kui mootorisse siseneva õhu kiirus. Ramjet-tüüpi reaktiivmootorid töötab ainult suurel kiirusel lennates. Mida kiiremini lennata, seda suuremat võimsust mootor arendab, kuid piirid seab mootorile materjalide kuumustaluvus. Seda tüüpi mootoritega on võimalik arendada lennukiirust kuni 5 Machi.

Scram-reaktiiv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Scramjet mootori diagramm

Scram (supersonic combustion ramjet) mootor on põhimõtteliselt sarnane ramjet-tüüpi mootorile, kuid siin kogu mootori kanalit läbiv mitmekordse ülehelikiirusega õhk pea-aegu ei aeglustu. Põlemiskambris saavad trakti läbivad gaasid lisaenergiat, mis võimaldab saavutada hüperhelikiirust ca. kuni 10 Machi.

Pulsatsioon-reaktiivmootor[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rakett-reaktiiv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti entsüklopeedia veebis [1] (vaadatud 25.03.2013)
  2. 2,0 2,1 2,2 1981. Tehnikaleksikon. Tallinn, Valgus. Lk 422
  3. Youtube video: Turbojet or Turbofan - Turbine engines: A Closer Look
  4. Youtube video: Turboprop Core - turbine Engines. A Closer look