Ahter
 |
See artikkel räägib laevakere osast; tähtkuju kohta vaata Ahter (tähtkuju) |
 |
Võimalik autoriõiguste rikkumine! Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks Creative Commons Attribution/Share-Alike litsentsi ja GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Ahter (alamsaksa achtern), ka pära, on laevakere tagaosa ahterpiigi vaheseinast kuni ahtertäävini. Laevakere talastik ja plaadistus on ahtris tugevamad.
Ahtris paiknevad rool ja sõukruvid. Sõukruvide arvust ja rooli tüübist oleneb ahtri allveeosa ehitus, mis peab tagama vee hea juurdepääsu sõukruvidele ja rooli tõhusa toime. Ahtri pealveeosa on laiem, see kaitseb sõukruvi ja rooli vigastuste eest sildumisel, need jäävad nn ahtrialusesse.
Tavalisel ehk elliptilisel ahtril jääb pealveeosa vee kohale – ahtrialune on veest väljas. Klassikaline ristleja ahter on voolujoonelisem ja ahtrialune on vees, see soodustab sõukruvi ja rooli tõhusat tööd ja suurendab laeva püstivust. Samad omadused on peegelahtril, mis tagantpoolt lõpeb vertikaalse või kaldus põiktasapinnaga – ahtripeegliga. Väikese süvisega jõelaevadel on kasutusel tunnel. See võimaldab kasutada suuremat sõukruvi ja kaitseb seda. Vanematel pukseeritavatel jõepraamidel on ka ahtrialuseta liht- ehk püstahtrit.
Jahtide tavalisimad ahtritüübid on:
- pika ahtrieendi ja väikese ahtripeegliga traditsiooniline jahiahter,
- lühikese ahtrieendi ja suure ahtripeegliga moodne jahiahter,
- lühikese ahtrieendiga teravalt lõppev kanuuahter
- terav ahter, millel erinevalt kanuuahtrist on rool kinnitatud kere taha ahtrisse,
- peegelahter, mille puhul jahikere lõpeb ahtripeegliga,
- sirgpeegelahter – peegelahtri erikuju, mille puhul jahikere veepealne osa lõpeb ahtripeegliga ning rool kinnitatakse nii ahtripeegli kui ka roolitäävi külge[1].
