Nižõn

Allikas: Vikipeedia
Nižõn

ukraina Ніжин
(Nižõn)

Nizhyn-COA.jpg
Nižõni vapp
Pindala: 43,2 km²
Elanikke: 74 000 (2009)

Koordinaadid: 51° 3′ N, 31° 53′ E51.0531.883333333333koordinaadid: 51° 3′ N, 31° 53′ E
Nizhyn-Ukraine-Map.PNG

Nižõn (ukraina Ніжин) on linn Põhja-Ukrainas Desna lisajõe Osteri ääres, 120 km Kiievist kirde pool, 80 km kaugusel Tšernigivist. Geograafilised koordinaadid on 51,0 °N ja 31,9 °E.

Nižõn on oblastilise alluvusega linn Tšernigivi oblastis. Ta on Nižõni rajooni keskus.

Nežõn on endisaja tähtis kaubalinn. Linnas on 17. sajandist pärit katedraal. Gogoli-nimeline Nižõni Pedagoogikaülikool on asutatud 1820. aastal lütseumina (kõrgkoolina). Ülikoolil on tähelepanuväärse koguga maaligalerii.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raudteejaam

Linn on maanteesõlm ja raudteesõlm Moskva-Kiievi raudtee ääres.

Tööstuses on esindatud masinaehitus, raudteevagunite valmistamine, toiduainetetööstus. Tähtsamate toodete seas on värvid, lakid, õlu, toidurasv ja mööbel.

Kultuur ja haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nižini Pedagoogikaülikool

Alates 1820. aastast tegutseb linnas kõrgkool – vürst Bezborodko kõrgemate teaduste gümnaasium (praegu Nikolai Gogoli nimeline Nižõni Pedagoogikaülikool).

Selle õppeasutuse on lõpetanud üle 40 000 inimese õpetajatena, juristidena, inseneridena jne. Lõpetajate hulgas on kirjandusklassik Nikolai Gogol, kelle nimi anti koolile 1939. aastal, ukraina kirjanikud Jevgeni Grebenka, Leonid Glebov, Juri Zbanatski ja Jevgeni Gutsalo, valgevene kirjanik Frantsisk Boguševitš ning eesti keeleteadlane Johannes Aavik.

Praegu õpib ülikoolis 6000 üliõpilast ning õpetab 300 õppejõudu, sealhulgas 166 professorit ja dotsenti. Ülikooli lõpetajajad saavad spetsialistideks (keskkooliõpetajateks) ja magistriteks järgmistel aladel: ukraina, vene, inglise ja saksa filoloogia, ajalugu, õigusteadus, muusika, koreograafia, bioloogia, geograafia, matemaatika, füüsika, arvutiteadus, majandusteadus, kultuur.

Traditsioonilised uurimissuunad on: Ukraina ajalugu maailmaajaloo kontekstis; ukraina kultuuri ajalugu suhetes teiste rahvaste kultuuriga; pedagoogika ja selle ajalugu; ukraina keel ja kirjandus; maailmakultuur; ökoloogia ja keskkonnakaitse; kõrgem matemaatika ja pooljuhtide füüsika; orgaaniline keemiline süntees.

Koolkondade juhid on V. Jakovets (diferentsiaalvõrrandid), J. Kovalenko (kasvatusteooria ja -ajalugu), O. Rostovski (muusikaharidus), G. Samoilenko (kultuurilugu), O. Kovaltšuk (ukraina kirjandus), I. Marõssova (ornitoloogia), P. Mõhhed (Gogoli-uuringud), M. Vjalõ (mitmekomponendiliste pooljuhtide füüsika), V. Suhhovejev (metallide komplekssulamid).

Gogoli ausammas

Ülikool on Gogoli-uuringute üldtunnustatud keskus.

Ülikooli raamatukogu pärineb vürst Bezborodko gümnaasiumi asutamise ajast 1820. Raamatukogus on 1 miljon köidet, sealhulgas üle 100 000 haruldase raamatu 16.–19. sajandist. Ülikoolil on 7 muuseumi (sealhulgas haruldaste raamatute muuseum) ja maaligalerii, kus on eksponeeritud üle saja maali 17.–20. sajandi ukraina ja Lääne-Euroopa kunstnikelt. Maalid on osalt pärit Ermitaažist, osalt annetatud kooli asutaja poolt. Krahv O. G. Kušeljov-Bezborodko annetas Nežini lütseumile 25. aastapäeva puhul 175 maali.

Kollektsiooni on kuulunud mitmeid renessansiaja maale Pisa, Bologna, Venezia ja Rooma kunstnikelt. Autorite hulgas olid Pisanello, Giovanni Bellini ja Vittore Carpaccio, samuti Anton Raphael Mengs, Annibale Carracci, Giovanni Battista Tiepolo ja koguni Pieter Brueghel vanem. Kollektsioonil ei olnud isegi korralikku kataloogi. Sõja ajal läks kaduma 50 kõige paremat maali, teiste hulgas Peter Paul Rubensi "Ema", Carracci "Narkissos kevadel" ja Tiepolo "Herakles ja Omphale". Kaduma läinud maale ei teata olevat Saksamaa sõjasaagi hulgas. Nad võivad olla erakätes.

Agrotehnikainstituut tegutseb 1895. aastast. Töötavad meditsiinikool ja Maria Zankovetskaja nimeline kultuuri- ja kunstikool, kolm kutsekooli, lütseum, 2 gümnaasiumi ja 17 kooli. Kõrg- ja keskeriõppeasutustes õpib 9500 üliõpilast ja töötab üle 500 õppejõu. Linnas on kultuurimaja, 22 meditsiiniasutust, lastemuusikakool, lastekoreograafiakool, lastekunstikool ja lastespordikool.

Muuseumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnas on koduloomuuseum, maaligalerii, Nikolai Gogoli muuseum, Ukraina vanim ja ainuke säilinud postijaam, vanade ja haruldaste raamatute muuseum ning üks esimesi apteeke Vasakkalda-Ukrainas Mihhail Ligdi apteek.

Nižõni kesklinn

Arhitektuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanalinn asub (kanaliseeritud) Osteri jõe vasakkaldal, uuem linnaosa paremal kaldal. Linnas on vana katedraal. Vaatamisväärsuseks on kirikuarhitektuur.

Kõige vanem arhitektuurimälestis on viie kupliga Püha Nikolaose katedraal (1668). Sakraalehitisi on linnas kokku 36, sealhulgas 2 kloostrit. Kunagi oli linnas 80 kirikut.

Arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad kreeklaste ehitised: Miikaeli kirik (ehitatud 17141729), Kõikide Pühakute kirik (17671805), Constantinuse ja Helena kirik kreeka kalmistul (18191820), Kreeka Aleksandrikool (1817), vana apteek, mis kuulus kreeklssele Mihhail Ligdi'le, (1777) ning arvukad elumajad ja poed 18.–19. sajandist.

Kirikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Püha Nikolaose katedraal
Kõigi Pühakute kirik
Lunastaja-Issandamuutmise kirik
  • Püha Nikolaose (Nikolajevski) katedraal Gogoli tänavas (1668)
  • Mungakloostri Neitsi Maarja Rõõmukuulutamise (Blagoveštšenski) katedraal Javorski tänavas (1716)
  • Miikaeli (Mihhailovski) kirik Grebinki tänavas (1731)
  • Kolmainu (Troitski) kirik Grebinki tänavas (1733)
  • Johannes Kuldsuu (Joanna Bogoslova) kirik Gogoli tänavas (1752)
  • Ristiülendamise (Krestodviženski) kirik Vozdviženskaja tänavas (1754)
  • Lunastaja-Issandamuutmise (Spasso-Preobraženski) kirik Moskovskaja tänavas (1757)
  • Jumalaema Kaitsmise (Pokrovski) kirik Podvoiski tänavas (1765)
  • Templisseviimise (Vvedenski) kirik Avdejevskaja tänavas (1775)
  • Kõigi Pühakute (Vsesvjatski) kirik Grebinki tänavas (1785)
  • Püha Basileiose (Vassiljevski) kirik Vassiljevskaja tänavas (18. sajandi lõpp)
  • Taevaminemise (Voznessenski) kirik Avdejevskaja tänavas (1824)

Laadad ja kaubandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui praegu on linna sümboliks ülikool, siis varem oli selleks laat. Pühapäevati koguneti suurele väljakule kauplema. Ümberkaudsed talupojad müüsid koduloomi ja -linde ning juurvilja. Jutlemine ja kauplemine kestis tunde ja lõppes sageli käsikähmlusega. Iganädalased laadad ei katkenud isegi näljaaegadel.

Alates 17. sajandist peeti laatu kolm korda aastas: jõululaat talvel, Kolmainupüha laat suvel ja Jumalaema Kaitsmise püha laat sügisel. Igaüks neist kestis kolm nädalat. Kaks korda nädalas toimusid oksjonid.

Laada ajal olid kõrtsid rahvast täis. Türgist ja Bulgaariast toodi tubakat ja vürtse, Saksamaalt rõivaid, Moskvast karusnahku, Leipzigist portselani, Veneziast ja Königsbergist sametit, siidi ning villast ja puuvillast kangast ja Danzigist Hollandi, Inglise ja Prantsuse villaseid rõivaid. Kohalikud kreeklased pakkusid vorsti, ümberkaudsed talupojad kirsse, ploome, arbuusi, pirni, seeni ja tubakat. Lõuna poolt toodi viinamarju, Astrahanist soola ja kala. Veinid pärinesid põhiliselt Ungarist ja Krimmist.

Laadad eksportisid kohalike kullasseppade ja köösnerite tooteid. Alates 18. sajandist olid kuulsad kohalikud marinaadid, mida müüdi igal aastal üle 600 tonni. Igal aastal müüdi üle 8000 tonni Nižini tubakat.

Vürst I. M. Dolgoruki, kes külastas linna 1810. aastal, kiitis sealseid ainulaadseid viinasorte.

Nižõni kaubalinnakuulsus võlgneb palju kreeklastele, kes asusid siia elama Bogdan Hmelnitski ajal. Tegemist oli Ukraina suurima kreeka kogukonnaga. Bogdan Hmelnitski dekreet 2. maist 1657 ja järgmiste hetmanite dekreedid andsid Nižõni kreeklastele palju privileege: nad ei maksnud makse, nad võrdsustati automaatselt esimese ja teise gildi kaupmeestega; nad olid vabastatud sõjaväe majutamisest ja hobusevankrite kasutada andmisest sõjaväele ning sõjaväeteenistusest (kui nad siiski teenisid, siis aadli õigustega). Peeter Esimene kinnitas 1710 kõik nende privileegid.

Esimeste tuntud Nižini kaupmeeste hulgas olid Ivan Šeremetsov ja Dmõtro Tsõpojev, kellest viimane oli pärit kreeklaste seast. Šeremetsov saabus Nižinisse Orjoli kandist Sievskist ning otsustas Tsõpojeviga raha kokku pannes hakata kauplema Pärsiaga. Tsõpojev jõudis 1747 Pärsiasse esimesena. Pärast 8-aastast rändamist suri ta Indias. Šeremetsov sai oma äripartneri surmast teada alles 13 aastat hiljem. Püüdes oma kaotusi korvata, võttis ta kompanjoniks Mõkola Tšelobõttšõkovi, kes võttis ette teekonna Indiasse. Ta läbis Kiievi, Iași'i, Bukaresti, İstanbuli ja Bagdadi, viimasest läks ta maad mööda Eufratini, sealt üle Pärsia lahe Calcuttasse. Indiasse jõudmine võttis aega aasta, tagasitulek neli aastat. Tšelobõttšõkov otsustas kasvatada oma kapitali, ostes senitundmatuid kaupu Kantonist (ambra, muskus, elevandiluu, sandlipuu, eebenipuu ja elavhõbe) ja Malaka poolsaarelt.

Tšelobõttšõkov suundus Hiinast Londonisse, Lissaboni ja Pariisi. Lõpuks jõudis ta Peterburgi, kus ta esitas väga üksikasjaliku aruande rahvusliku kaubanduse potentsiaalist. Pärast seda ei ole ei temast ega tema kaupadest midagi teada.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linn on teada 11. sajandist (1147 mainitud Uneži nime all). Sel ajal kuulus ta Tšernigovi vürstiriiki, hiljem langes Poola võimu alla. Loovutati umbes 1500 Venemaale, kuid Poola ja Venemaa vahelise Deulina lepingu (1619) kohaselt läks jälle Poola valdusse. Aastal 1649 vabanes linn Ukraina vabadusvõitluse käigus Poola võimu alt ning oli 16491782 Ukraina ühe tähtsama kasakavalitsuse keskus. Aastal 1657 lubati Nižinisse asuda kreeka kaupmeestel, mistõttu linnast sai 17. ja 18. sajandil tähtis kaubalinn. Aastal 1664 liidendati Nižõn Venemaaga.

1625. aastal sai linn Magdeburgi õiguse, mis soodustas tööndust ja kaubandust. 17. sajandil oli linnal juhtiv koht kaubanduses Moskvaga: näiteks 1694. aastal müüs Nižin Moskvale kaupu 6970 rubla eest, Kiiev 5102 rubla eest.

Nikolai Gogol õppis 18211828 linnas asuvas Bezborodko lütseumis, millest hiljem sai Ajaloo- ja Filoloogiainstituut, kus õppis Johannes Aavik (praegu Nižõni Pedagoogikaülikool).

Alates 1923. aastast oli Nižõn samanimelise ringkonna keskus. Enne Teist maailmasõda oli linnas 7 tehast ja 17 tööndusartelli, töötas 13 üldhariduskooli, 4 tehnikumi ja Kotsjubinski-nimeline Nižini Ukraina Draamateater.

Linn asub 85 km kaugusel Tšornobõlist ja kannatas Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgede all.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]