Uno Laht

Uno Laht (30. aprill 1924 Valga – 24. september 2008 Tallinn) oli Eesti luuletaja, prosaist ja publitsist, kes kasutas ka palindroomset pseudonüümi Onu Thal.

Uno Laht õppis Valga algkoolis ja progümnaasiumis, alates 1937. aastast elas Loksal ja jätkas õppimist Tallinna 5. Reaalkoolis ja Tallinna 7. Keskkoolis.

1940. aasta sügisel astus Laht Eestimaa Leninlikku Kommunistlikku Noorsooühingusse. Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja puhkedes astus hävituspataljoni, sellega evakueerus Venemaale. 1942. aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse, Eesti Laskurkorpusesse, kus teenis nooremleitnandina miinipildujate lüli vanemana, Velikije Luki all sai haavata, paranemise järel töötas Kaasanis ja õppis sealses ülikoolis inglise keelt. Sealt suunati Laht Leningradi oblasti Puškinisse komsomolitöötajate kursustele. 1944–1946 oli Laht Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi operatiivtöötaja ja osales metsavendade arreteerimistes.

1946–51 töötas ajalehe Noorte Hääl toimetuses, 1951–53 oli Rahva Hääle korrespondent, hiljem Kirjanike Liidu luulekonsultant. Ajakirjanikuna hakkas avaldama vesteid, följetone, olukirjeldusi, jutte ja luuletusi, mis algul olid ajavaimulised, aga muutusid 1960. aastatest peale võimu suhtes teravalt kriitiliseks. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liige 1953–?, ENSV Kirjanike Liidu liige 1953–1986 (esitas vahepeal lahkumisavalduse) ja uuesti aastast 1992. Elas Tallinnas.

Looming

Lahe püsimissiooniks on olnud sisepoliitiline satiir, deformeerunud sotsialismiga Eestis ka selle juhtidele ning funktsionäridele ebameeldivate tõsiasjade meeldetuletamine. Angažeeritud püsivusega osutas ta tekkivas tarbimisühiskonnas vohavale väikekodanlustumisele (eriti "Kümne küüne lauludes") ning sotsiaalse õigluse ideaalide hääbumisele ja võõrandumisele.

Novell "Meie, tippkutid, üle kogu maakera" sai 1975 Tuglase auhinna. Lahe proosale on sageli iseloomulik raskepärase või barokse kujundi- ja mõttekülluseni viimistletud stiil. Dramaturgias on Laht eelistanud marginaalseid žanre — estraadikavasid ja -näidendeid. Ta on kirjutanud ka libreto Eino Tambergi ooperile "Raudne kodu".

Laht on tõlkinud luulet ja proosat vene ja inglise keelest.

Luulekogud

• "Piimahambad" (1954)
• "Piimahambad (plombeeritud)", Eesti Riiklik Kirjastus (1956)
• "Sinelitaskust seanahkse portfellini", Eesti Riiklik Kirjastus (1958)
• "Selle suve värsid" (1960)
• "Suitsuangerjad ja kastemärjad roosid" (1960)
• "Kümne küüne laulud" (1962)
• "Ingel läheb apteeki... korralikus seltskonnas" (1967)
• "Paroodi-koodi-oodiaid: kirjanduslikke paroodiaid ja muid pilalugusid" (1969)
• "Mu kallis koduvillane provints" (1973, Smuuli nimeline preemia 1974)
• "Roosa müra" (1981)

Uno Lahe populaarsus on ajendanud avaldama valikkogusid:

• „Linnupesa teraskiivris“ (1961)
• „Luuletused 1954–1964“ (1967)
• „Küürakas kaissukippuja“ (1983)
• „Katastroika ehk Impeerium imendub Musta Auku...“ (1990)

Näide Uno Lahe loomingust

"Hüljatud talud"

Eksisin suuskadel sõidetud radadelt,

tabasin, Eesti, su varjatud valu.

Valgete lumiste nõlvade taga on

tuhanded hüljatud talud.

Tegevus Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadis 1944–1946 ja KGBs

1944. aastal viis Uno Laht Eesti NSV RJRK uurijana läbi uurimist saksa okupatsiooni ajal Tartus Näituse väljakul asutatud koonduslaagris toime pandud inimsusevastaste kuritegude suhtes. Üheks tõendusmaterjaliks nende tegude toime panemise kohta Eesti Omakaitse liikmete poolt ajavahemikul juuni–detsember 1941. aastal oli nn Olav Karikoski ülekuulamise protokoll (Karikoski protokoll).

1945. aastal 31. juulil juhtis ta saksa okupatsiooni aegse Tartu linna komandandi Friedrich Kure kinnipidamise operatsioon, mille käigus viimane vastupanu osutamisel hukkus ning 16-aastane tütar sai raskeid kehavigastusi.

• 1945. aasta 8. detsembril juhtis julgeoleku operatiivgruppi, kes pidas kinni metsas varjava Friedrich Kure adjutandi Olaf Tammarki, kes mõisteti 8-ks aastaks vangilaagrisse, mille ta veetis Steplagis, kuni 1953. aastani, millal ta vabastati koos teiste saksa sõjavangidega,kes saadeti tagasi Saksamaa LV-i.

Vallandati Riikliku Julgeoleku Ministeeriumist 8. oktoobri 1946.a. käskkirjaga, seletuseks "vallandatud, kuna pole edasiseks kasutamiseks kõlbulik" (allikas: tööraamat).

Hiljem jätkas energilist tegevust KGB ridades. Osales Einar Sandeni viitel koos Randar Hiirega reas KGB suuroperatsioonides välismaal, samuti tegutses kui provokaator ENSV Kirjanike Liidu ridades.

Tegevus pärast Eesti taasiseseisvumist

Oli Eestis moodustatud Neonatsismi ja rahvustevahelise vaenu õhutamise vastase Eesti Liidu juhatuse liige.

2004. ja 2005. aastal esines korduvalt Venemaa infosõja kanalis — internetiportaalis IA Regnum, artiklitega Eesti ajaloo ühekülgsest kajastamisest ning 1941. aastal Tartus Omakaitse poolt Näituse väljakul rajatud koonduslaagris ja tankitõrjekraavis väidetavalt Omakaitse poolt toime pandud inimsusevastastest kuritegudest, mille uurimise osaline ta oli omaaegse RJM töötajana.

2005. aasta 18. märtsil käis Uno Laht koos Arnold Meriga loengut pidamas Kallavere keskkoolis, kus nad väitsid, et Eesti okupeerimist Nõukogude Venemaa poolt 1940. aastal ei toimunud ja Eesti palus ise liitumist.

Välislingid

• Sõitis justkui surm..., Luup Nr. 17 (100), 23. august 1999
• Uno Laht ründas ETV võttegruppi
• "Ametlik Eesti ajalugu on täis legende, väljamõeldisi ja hirmutisi-Uno Lahe intervjuu", Regnum 25.09.2004
• Margit-Mariann Koppel. "Major Friedrich Kurg pidas sõna" – Kultuur ja Elu 2005, nr. 2
• Aino Lepp. "ETV-s mälestati NKVD ohviteri Uno Lahte" – Postimees 08.01.2009
• Uno Laht Eesti biograafilises andmebaasis ISIK