Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil

Allikas: Vikipeedia
Vahva sõduri Švejki seiklused ilmasõja kestel
Autor Jaroslav Hašek
Algpealkiri Osudy dobrého vojáka Švejka za světové války
Tõlge Bernhard Linde
Päritolumaa Tšehhoslovakkia Tšehhoslovakkia
Keel tšehhi
Žanr(id) satiiriline romaan
Kirjastaja A. Synek
Eesti kirjastaja Loodus
Avaldamisaeg 1923
Eesti avaldamisaeg 1928
Lehekülgi 865

"Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil" (originaalpealkirjaga "Osudy dobrého vojáka Švejka za světové války") on Jaroslav Hašeki lõpetamata satiiriline romaan.

Hašek kirjutas raamatut aastatel 19211922 (1923. aasta 3. jaanuaril ta suri). Algselt plaanis Hašek kirjutada Švejkist kuus jagu, kuid jõudis valmis neist neli. Pärast Hašeki surma illustreeris romaani Josef Lada.

1928. aastal ilmunud Bernhard Linde esmatõlge kandis pealkirja "Vahva sõduri Švejki seiklused ilmasõja kestel".

Švejki kuju Slovakkias

Lühikokkuvõte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene jagu – Tagalas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamat algab sellega, et Švejk kuuleb uudiseid ertshertsogi Franz Ferdinandi mõrvamisest Sarajevos, mis oli I maailmasõja üheks ajendiks. Sõjaveteran Švejk, kes põeb reumat, asub proua Müllerova abil ratastooliga sõjaväkke. Enne on ta läbinud kohtuarstide sõjaväekõlblikkuse ning istunud mitmes kinnipidamisasutuses.

Kui Švejk koos teiste simulantidega kuulab välispreestri Otto Katzi välismissat, siis pärast vahejuhtumeid saab ta viimase tentsikuks. Hiljem kaardimängus mängib Katz Švejki maha ja Švejk saab ülemleitnant Lukaši tentsikuks.

Teine jagu – Sõjaväljale[muuda | redigeeri lähteteksti]

Švejk kui ülemleitnant Lukaši tentsik reisib rongiga Budějovicesse, kus nad peaksid jõudma sõjaväljale. Rongis seletab aga Švejk rongitöötajaga hädapiduri kohta, mis hiljem ka rongi lühiajaliselt seisma paneb. Järgmises jaamas määratakse talle trahv ja ta jääb rongist maha, tema ülemus Lukaš aga jätkab koos Švejki dokumentiga oma reisi Budějovicesse. Jaamas tõuseb Švejki pärast skandaal ja läbi seiklustejada jõuab ta lõpuks ikkagi Budějovice, kus tema sõjarühm jätkab teekonda Ungari poole.

Kolmas jagu – Mehine nahatäis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Švejk, kes on vahepeal "ülendatud" 11. marsiroodu käskjalaks, üritab täita oma kohust. Siinses jaos tekib tal palju sekeldusi marsiroodu kõrgemate peadega.

Neljas jagu – Mehise nahatäie järg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui Švejk koos veltveebel Vaněkiga rändavad Feldšteini suunas, tekib neil tee suhtes lahkheli. Švejki ja Vaněki teed lähevad lahku. Švejk, kes satub peale aga suplevale Vene sõdurile, otsustab viimase sõjavormi selga panna, mistõttu Austria-Ungari patrull toimetab ta sõjavangide hulka. Švejk pääseb sõjavangist napilt eluga, talle loetakse ka juba ette "viimane trööst", mida tehti sõjaväelastele, kes üles poodi. Pikaleveninud kohtuotsusega pääseb Švejk siiski tagasi oma roodu juurde, kes tema tagasitulekust on vaimustuses.

Raamat lõpeb sellega, et 11. marsiroodu kraadiga sõjamehed peavad suurt lamenti, enne kui nad peaksid jõudma eesliinile, kus neid varitseb surm.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]