Gustaf Otto Stenbock
Krahv Gustaf Otto Stenbock (7. september 1614 Torpa, Småland – 24. september 1685 Stockholm) oli Rootsi admiral, väejuht ja riigimees.
Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]
- 1637 Kronobergi rügemendi juht
- 31. juuli 1643 jalaväe kindralmajor
- 15. jaanuar 1647 kindralleitnant
- 30. märts 1648 jalaväekindral
- 27. märts 1651 krahv
- 10. aprill 1652 riiginõunik
- 31. mai 1652 Liivimaa ja Riia kuberner
- 18. jaanuar 1653 sõjanõunik
- 4. juuni 1653 Ingeri laaman
- 14. aprill 1655 riigikahurmeister
- 28. juuni 1656 feldmarssal
- 1658 Roskilde rahu tulemusena Skåne, Hallandi ja Blekinge ehk Skånelandi kindralkuberner
- 8. juuni 1664 - 1675 riigiadmiral (mereminister)
- 1666 - 1684 Lundi ülikooli kantsler[1]
Ta oli ka alaealise kuninga Karl XI eestkostevalitsuse liige (vöörmünder).
Perekond[muuda | muuda lähteteksti]
22. juulil 1645 abiellus krahv Stenbock Stockholmis Brita Horn af Åminnega (suri 1653), kes oli riiginõuniku ja Åminne vabahärra Klas Kristersson Horn (1587–1651) ja vabaproua Sigrid Oxenstierna (1590–1644) tütar, Krister Horni (1622–1692) ja Bengt Horni (1623–1678) õde, Bengt Oxenstierna (1591–1643) õetütar ja Gabriel Oxenstierna (1586–1656) poolõe tütar. Abielust sündisid:
- Gustaf Stenbock (1646–1672), abiellus 1670 vabapreili Ingeborg Bielkega
- Beata Stenbock (suri 1648)
- Sigrid Stenbock (suri 1648)
- Christina Catharina Stenbock (1649–1719), abiellus 1665 Eestimaa kuberner Anders Torstensoniga.
- Magdalena Catharina Stenbock (1652–1676), abiellus 1673 Gustaf Mauritz Lewenhauptiga (1651–1700)
- Carl Otto Stenbock (1653–1697), abiellus 1681 vabapreili Margaretha de Soopiga Limingost, Soomest.
- Margareta Stenbock
11. juunil 1658 abiellus Gustaf Otto Göteborgis feldmarssal Jakob De la Gardie (1583–1652) tütre Christina Catharina De la Gardiega (1632–1704), kes oli Kolga (Kolck), Kiiu (Kida), Kõnnu (Könda) ja Loo (Neuenhof) mõisa pärija ja 1656. aastal lesestunud abielust Gustaf Adolf Lewenhauptiga.
Abielu tulemusena omandasid Stenbockid Kolga mõisa.
Abielust sündisid:
- Brigitta Stenbock (1660–1682)
- Beata Margareta Stenbock (1661–1735), abiellus 1680 krahv Gustaf Douglasega (1648–1705), Eestimaa kuberneri Gustav Otto Douglase ema.
- Erik Gustaf Stenbock (1662–1722), abiellus Johanna Eleonora De la Gardiega (1661–1708)
- Jakob Stenbock
- Magnus Stenbock (1663–1717), Rootsi väejuht, Stenbocki maja rajaja Jakob Pontus Stenbocki (1744–1824) vanaisa.
- Hedvig Eleonora Stenbock (1664–1729), abiellus 1684 vabahärra Lorentz Creutziga (1646–1698).
- Charlotta Maria Stenbock (1667–1740), 1686 abiellus krahv Axel Johan Lewenhauptiga (1660–1717).
Esivanemad[muuda | muuda lähteteksti]
| Gustaf Otto Stenbock (1614–1685) |
Gustaf Stenbock
(1575–1629) |
Erik Stenbock (1538–1602) | Gustav Olofsson Stenbock (1504–1571) |
| Brita Eriksdotter Leijonhufvud (1514–1572) | |||
| Magdalena Sture (1539–1610) | Svante Stensson Sture (1517–1567) | ||
| Märta Leijonhufvud (1520–1584) | |||
| Beata Brahe
(1583–1645) |
Erik Pedersson Brahe (1552–1614) | Per Joakimsson Brahe (1520–1590) | |
| Beata Gustavsdotter Stenbock (1533–1583) | |||
| Braunschweig-Harburgi printsess Elisabeth
(1553–1618) |
Braunschweig-Harburgi hertsog Otto II (1528–1603) | ||
| Schwarzburg-Leutenbergi krahvitar Margarete (1530–1559) |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18-19, Riga: Hartknoch 1789, lk. 505-506
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Gustaf Otto Stenbock |