Carl Carlsson Gyllenhielm

Allikas: Vikipeedia
Carl Carlsson Gyllenhielm. Jacob Heinrich Elbfasi maal.

Vabahärra Carl Carlsson Gyllenhielm (4. märts 1574 Nyköping17. märts 1650 Karlberg) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane. Ta oli Karl IX vallaspoeg.[1] Bergkvara vabahärra, Sundbyholmi, Karlbergi ja Kasby härra.[2]

Carl Carlsson Gyllenhielm sündis Södermanlandi hertsogi Karli ja Östergötlandist pärit preestritütre Karin Nilsdotteri pojana.[3]

Ta aadeldati 8. juulil 1592 Gyllenhielmi nime all.[1] Oli 1594 aastast sõjateenistuses Prantsusmaal, kus pälvis kuningas Henri IV tähelepanu. Sealt tagasi tulles osales oma isa ja Zygmunt III vahelises Rootsi sisesõjas. Aitas 1597 isal sõdida Soomes kuningas Zygmunt III pooldavate aadlike vastu ja osales edukalt Turu linnuse piiramisel ja vallutamisel. Seejärel sai temast laevastiku admiral ja määrati ka Stockholmi asehalduriks, kuid ei saanud Zygmunt III toetajate poolehoidu.

Gyllenhielm paistis silma Poola-Rootsi sõjas. 1601. aastal vallutas Liivimaal Viljandi, Tartu, Koknese ja vangistas Võnnu vojevoodkonna vojevoodi Maciej Dembiński (Mathias Dembinsky), kuid samal aastal piirasid poolakad Valmierat, ning linnust kaitsnud Gyllenhielm ja tema sugulane Jakob De la Gardie langesid vangi.Gyllenhielm jäi vangistusse 12 aastaks.[1]

Gyllenhielmi juhitud Rootsi laevastik Riia vallutamisel 1621. Riia kodaniku Georg von Schwengelni joonis

1615. aastal sai ta Bergkvara vabahärraks Smålandis.[4] 1616. aastal ülendati feldmarssaliks. 1617. aastal nimetati ta riiginõunikuks ja määrati Ingeri ja Käkisalmi lääni, ning Narva, Ivangorodi, Jaama, Koporje ja Oudova kindluste kindralasehalduriks.[5] 1619. aastal sai ta riigiadmiraliks ja juhtis 1621 Gustav II Adolfi laevastikku Poola-Rootsi sõja Riia vallutamisel.

Pärast Gustav II Adolfi surma 1632 oli ta alaealise kuninganna Kristiina eestkostja.

Ta on maetud Strängnäsi toomkirikusse.

Carl Carlsson Gyllenhielm oli 1615. aastast abielus Kristina Ribbingiga, kes oli Rootsi ülemvarahaoidja Seved Svensson Ribbingi ja Anna Gyllenstierna tütar. Abielu oli lastetu.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Egenhändiga anteckningar af Carl Carlsson Gyllenhjelm rörande tiden 1597–1601. Historiska handlingar 20. Stockholm 1905. [1]
  • Schola captivitatis illustris et generosi cujusdam herois, pro patriâ charissimâ, vi et jussu regis Poloniae, in arctissimâ custodiâ partim Livonicâ, partim Borussiacâ detenti, et toto captivatis tempore, erebris, Jesuitarum strophis ad ... sollicitati continens: I. Dogmatum quorundam papisticorum succinctam refutationem. II. Psalmorum aliquot, tum Davidicorum ex Ambrosio Lobwasser è Germanico in Svecicum idioma translatorum, tum aliorum quorundam ex varijs S. scripturae sententijs compositorum Metaphrasin, ab eodem in carcere adornatam ... Svasu vero et consilio consistorij Strengnensis publici juris factam, et impressam. [Bl. L. nytt tit.-bl.:] Scholae captivitatis pars posterior, quae est metaphrasis psalmorum aliquot Davidicorum ex Ambrosio Lobwasser, Strengnesii, 1632, 164 lk.
  • Nosce te ipsum, : eller Kenn tigh sielff, : thet är, huru een wälbetänkt christen menniskia påminner sigh sitt eget vhrsprung, vndflyr högmod och förödmiukar sigh altijd vnder Gudz i alzmechtige hand., Stockholm, 1644[6]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Herman Hofberg. "Svenskt Biografisk Handlexikon" lk. 426–427. 1906. (rootsi)
  2. adelsvapen.com: Friherrliga ätten Gyllenhielm nr 7 †
  3. Wilhelmina Stålberg, P. G. Berg: Anteckningar om svenska qvinnor, 1864–1866, lk.278
  4. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1, 1754, lk.64
  5. Lars Hammarsköld: Svenska vitterheten, 1833, lk. 71
  6. Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Band 2, 1829, lk.155–157

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Anders Eriksson Hästehufvud
Ingerimaa kuberner
16171620
Järgnev:
Henrik Klasson Fleming