Eestikeelsed piiblitõlked

Allikas: Vikipeedia
Eestikeelse piibli 250. aastapäeva monument Jüri kiriku juures

Eestikeelsed piiblitõlked

Esimesed katsed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed teadaolevad katsed Piibli tõlkimiseks eesti keelde tehti 16. sajandil. Tallinna koolipoiss Hans Susi suutis 1551. aastaks tõlkida ära evangeeliumite perikoobid ja lauluraamatu, kuid tema tehtud töö jäi trükis avaldamata.

Pikemaid katkeid Piiblist sisaldus 17. sajandil luteri pastorite koostatud käsiraamatutes, näiteks 1632. aastal lõunaeesti keeles ilmunud Joachim Rossihniuse piiblilugemistes ja 1637. aastal põhjaeesti keeles ilmunud Heinrich Stahli käsi- ja koduraamatus.

Eestikeelne Uus Testament[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks. See kandis pealkirja Wastne Testament ja selle peamiseks tõlkijaks oli raamatu ilmumise ajaks 23-aastane pastor Adrian Virginius. Teost trükiti 500 eksemplari, Eestis on neist tänaseni säilinud 6 eksemplari.

Põhjaeestikeelne Uue Testamendi tõlge ilmus alles 1715. aastal. Peamiselt vastutasid tõlkimise eest Eberhard ja Heinrich Gutsleff, kes olid oma töö lõpetanud juba varem, kuid tõlke varasemat väljaandmist oli takistanud Põhjasõda. Tõlge ilmus 400 eksemplaris, millest kaasajani on säilinud vaid kaks terviklikku eksemplari. Trükiti raamat Tallinna gümnaasiumi trükikojas.

Esimene eestikeelne Piibel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene trükitud eestikeelne piiblitõlge ilmus 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tööna. Tõlkimise ja toimetamise juures oli Hellel ka mitmeid abilisi, neist peamine juba 1715. aasta Uue Testamendi tõlkimisel osalenud Eberhard Gutsleff. Osaliselt uuesti tõlgitud ja tugevasti toimetatud piiblitõlge oli oma aja kohta keeleline suursaavutus, mida kiidab Friedebert Tuglas: „Ma usun, et piibel maakeele tõlkimisel palju oma keele ilust ei kaotanud. Ta leidis kohase keele, tüseda ja talupoegliku, mida veel poolharidus ning ajaleht polnud rikkunud. See oli toores ja vaene, kuid julge ja plastiline.”[1]  Tõlkes leidis kasutamist Bengt Gottfried Forseliuse (u 1660–1688) ettepanekutest lähtuvalt korrigeeritud nn vana kirjaviis, millest on eemaldatud saksa võõrtähed ja kaotatud h-tähe pikendusmärgi funktsioon[2].

Tõlge valmis 1736. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem vennastekoguduste liikumise rajaja, krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorfi toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. Ka selle raamatu trükkis Tallinna gümnaasiumi trükikoda.

Muud sõjaeelsed piiblitõlked[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anton thor Helle tõlge jäi peaaegu kahe sajandi kestel ainsaks trükis ilmunud eestikeelseks piiblitõlkeks. Uued Piibli tõlked tehti ja trükiti alles 20. sajandil.

1912. aastal ilmus Paistu pastori Jaan Bergmanni tõlgitud Uus Testament. 1915. aastal valmis Bergmannil Piibli täieliku tõlke käsikiri, mis jäi aga alanud sõja ja tõlkija surma tõttu trükis avaldamata ning läks kaduma. Alles 1932. aastal leiti see Paistu kirikumõisa pööningult peaaegu tervenisti üles[3] ja anti hoiule Eesti Kultuuriloolisele arhiivile Tartus.[4]

Järgmise piiblitõlke tegi Kose pastor Harald Põld. Ka sellest jõudis ilmuda 1938. aastal ainult Uus Testament; Vana Testamendi tõlke käsikiri oli küll olemas, kuid läks pärast Põllu surma 1939. aastal kaduma.

Teine trükitud eestikeelne piiblitõlge ilmus vihikutena aastatel 19381940. Selle tõlke teostas Uku Masing, kelle teksti toimetas omakorda keeleteadlane Johannes Voldemar Veski. Piiblis on ära toodud ka pastor Harald Põllu nimi, kuid tema reaalselt tõlkimisel ei osalenud. Masingu tõlge on sihilikult ja rõhutatult arhailine, mistõttu selle paremaks mõistmiseks soovitatakse kaasaja inimestel kasutada Ferdinand Johann Wiedemanni sõnaraamatut. Raamatuna seda tõlget alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu välja anda ei jõutud. Alles 1989. aastal ilmus Soomes selle vähendatud faksiimiletrükk 25 000 eksemplaris.

1940. aastal ilmus luksemburglasest katoliku preestri ja jesuiidi Henri Werlingi (1879-1961) tõlkes osaliselt Uus Testament [5]. Reaalselt jõuti trükis välja anda Matteuse evangeelium ja Markuse evangeelium. Tõlget aitas toimetada eestlasest Hendrik Moorson-Murdu. Luuka evangeeliumi trükiks ettevalmistamine käis, aga selle väljaandmine jäi juba 1940. a. sündmuste tõttu teostamata. Mõningasele võõrapärasele ja idiosünkraatilisele keelekasutusele vaatamata on tõlge oluline seetõttu, et tegu on esimese eestikeelse kommenteeritud Uue Testamendi tõlkega. Teos trükiti piiskop Eduard Profittlichi asutatud katoliiklaste trükikojas. Werling küüditati 1949. a. Siberisse, ent tagasi tulles jätkas ta tööd Uue Testamendi tõlke kallal, jõudes tõlkida lisaks evangeeliumitele ka Apostlite tegude raamatu.

Sõjajärgsed piiblitõlked[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolmas trükitud eestikeelne piiblitõlge valmis eksiilis. Lauluraamatu ja Uue Testamendi alusena kasutati Harald Põllu 1938. aasta tõlget; tema teksti korrigeeris ja ülejäänud Vana Testamendi tõlkis pastor Endel Kõpp. Tõlke toimetas keeleliselt tunnustatud keeleteadlane Johannes Aavik. Tõlge ilmus 1968. aastal Suurbritannias ja seda levitas Briti ja Välismaa Piibliselts. Esmatrüki tiraaž oli 5000 eksemplari, kuid hilisematel aastatel trükiti seda Piiblit korduvalt juurde. Piiblite ja muu usulise kirjanduse sissetoomine Nõukogude Liitu oli keelatud, aga neid saabus Eestisse salaja mitmeid kanaleid pidi, eriti Soome turistide kaudu.

Neljas ja seni viimane trükitud eestikeelne piiblitõlge valmis juba taastatud Eesti Vabariigi ajal. 1991. aastal moodustati piiblitõlke komisjon koosseisus Randar Tasmuth, Toomas Paul ja Kalle Kasemaa. Uue Testamendi osas võeti aluseks 1989. aastal Uku Masingu ja Toomas Pauli poolt tõlgitud ning 17 000 eksemplaris välja antud Uue Testamendi tõlge. Uue Piibli jaoks korrigeeris seda keeleteadlane Karl Pajusalu. Vana Testamendi alusena kasutati 1968. aasta Endel Kõpu tõlget, mida korrigeeris sisuliselt katoliku preester Vello Salo ja toimetas keeleliselt kirjanik Jaan Kross. Komisjoni töö tulemusel valminud piiblitõlge ilmus Eesti Piibliseltsi väljaandena 1997. aastal ja seda trükiti 20 000 eksemplari. Hilisematel aastatel on ilmunud ka kordustrükid. 1997. aasta tõlge on kasutusel ka eestikeelse Piibli veebiversioonis Piibel.net.

Eestikeelsed Piibli väljaanded[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1739 – esimene trükk, Tallinn, trükkis Jakob Joan Köler (Jacob Johann Köhler, Tallinna gümnaasiumi trükikoda), 6015 eksemplari
  • 1773 – teine trükk, Tallinn
  • 1822 – kolmas trükk, Venemaa Piibliselts, Peterburi, 5000 eksemplari
  • 1825 – neljas trükk, Venemaa Piibliselts, Peterburi
  • 1832 – kolmas trükk, Tallinna Konsistoorium, Tallinn
  • 1847 – neljas trükk, Tartu; 1822–1847 kokku 22000 eksemplari
  • 1854 – Tartu
  • 1862 – viies trükk, väljaandja Tartu Piibliselts, trükiti Schumanni lese ja C. Mattieseni trükikojas
  • 1863 – Tartu
  • 1873 - Tartu H. Laakmann
  • 1878 – 9. trükk, Tartu
  • 1886 – Eestimaa Sinod, Tallinn
  • 1889 – ?, uues kirjaviisis
  • 1899 – ?
  • 1895–1897 – 12. trükk, Tallinn
  • 1896–1912 seitse trükki Saksamaal
  • 1897 – 12. trükk, H. Laakmann, Tartu
  • 1894 – ?
  • 1895 – Tallinn, trükitud August Mickwitzi trükikojas
  • 1903 – 13. trükk, Tartu, Mattieseni trükikoda
  • 1904 – Tallinn, trükitud August Mickwitzi trükikojas
  • 1909 – ?
  • 1912 – ?, uus tõlge, 2000 eksemplari
  • 1938–1940 – Suur Piibel, kirjastusühing Loodus
  • 1968 – Briti- ja Välismaa Piibliselts, Rootsi, 1961. a. tõlge
  • 1969 – Rootsi, 1968. a. väljaande kordustrükk
  • 1972 – Suur Piibel, Toronto, 1500 eksemplari
  • 1989 – Soome, 1938. a. Suure Piibli faksiimile-trükk
  • 1997 – Piibliselts, Soome
  • 1999 – Piibliselts
  • 2000 – Piibliselts
  • 2009 – Piibel. Kreekakeelse osa uue maailma tõlge, väljaandjad Jehoova tunnistajad
  • 2014 - Piibel. Uue maailma tõlge, väljaandjad Jehoova tunnistajad

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Friedebert Tuglas, „Kriitika I”, Tartu 1919
  2. Näituse "Alguses oli Sõna. Ajaloolised Piiblid Jaan Paruski kogust" buklett, Eesti Kunstimuuseum, 2013
  3. Piibli käsikirja 58 köitest puudus 6 köidet, kuid needki loodeti hiljem üles leida
  4. J. Bergmanni piibli uuendatud tõlge leitud dea.nlib.ee Postimees, 29. juuni 1932, lk 3.
  5. Uus Testament / greeka keelest tõlkinud ja lühidalt seletanud H. Verling. Tallinn : Rooma-katoliku kirik, 1940 (Tartu : Tungal)

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Toomas Paul. Eesti piiblitõlke ajalugu. Tallinn, Emakeele Selts, 1999.