Luuka evangeelium

Allikas: Vikipeedia
Uue testamendi raamatud
Papüürus 46 manuskript, üks vanimaid säilinud uue testamendi manuskripte
Evangeeliumid
Matteuse · Markuse · Luuka · Johannese
Teod
Apostlite teod
Kirjad
Roomlastele
1. korintlastele · 2. korintlastele
Galaatlastele · Efeslastele
Filiplastele · Koloslastele
1. tessalooniklastele · 2. tessalooniklastele
1. Timoteosele · 2. Timoteosele
Tiitusele · Fileemonile
Heebrealastele · Jaakobuse
1. Peetruse · 2. Peetruse
1. Johannese · 2. Johannese · 3. Johannese
Juuda kiri
Apokalüpsis
Johannese ilmutus

Luuka evangeelium (lühend Lk) on Piibli Uue Testamendi kaanoni 3. raamat ja üks kolmest sünoptilisest evangeeliumist. Sellele eelneb Markuse evangeelium ja järgneb Johannese evangeelium. Teoloogid on valdavalt üksmeelel, et Luuka evangeelium kuulub kokku Apostlite tegude raamatuga, mille autor kirjutas kaheosalise teosena: esimene kirjeldab Jeesuse elu (Luuka evangeelium) ning teine kristliku kiriku sündi ja algkristluse kujunemist (Apostlite teod).[1][2][3]

Traditsiooni järgi on evangeeliumi autoriks Luukas. Luuka evangeeliumis on sünoptilistest evangeeliumidest kõige enam unikaalset materjali. Luuka evangeeliumi üheks eripäraks on selle universaalsus - rõhutatakse, et kristluse sõnum on sõnum kõigile rahvastele ja ühiskonnakihtidele. Evangeelium on kirjutatud koinees 1. sajandi teisel poolel.

Pealkiri[muuda | muuda lähteteksti]

Luuka evangeelium on kreeka keeles Κατὰ Λουκᾶν, "Kata Loukan" ('Luuka järgi'). Vulgatas on evangeelium "Evangelium secundum Lucam".

Autorlus ja adressaat[muuda | muuda lähteteksti]

Evangeeliumis pole autorit mainitud, kuid 2. sajandist on teose autoriks hakatud pidama Luukast, apostel Pauluse ihuarsti, keda on mainitud Pauluse kirjas koloslastele [4]. Evangeeliumi autorit Luukast peetakse traditsiooni järgi ka Apostlite tegude raamatu autoriks. Mõlemal raamatul on ühiseid tunnuseid:[3]

  • mõlemad raamatud on pühendatud samale adressaadile, Teofilosele;
  • Apostlite teod viitavad tagasi esimesele teosele, mida on kõige loomulikum tõlgendada viitena Luuka evangeeliumile;
  • raamatutel on ühtne keeleline stiil;
  • raamatutel on samad temaatilised huvid
  • Apostlite teod paistavad loomulikult Luuka evangeeliumit jätkavat.

Autorsuse probleem[muuda | muuda lähteteksti]

Luukas ja Madonna, Püha Luuka gildi altar, Hermen Rode, Lübeck, 1484

Osad tänapäeva teoloogid ja piibliuurijad usuvad, et teos oli tõepoolest Pauluse kaaslase Luuka kirjutatud. Selle hüpoteesi kasuks räägib kohatine meditsiinilise kõnepruugi kasutamine evangeeliumis. Samuti võiks meie-vormis kirjutatud tekstilõigud Apostlite tegudes olla tõestuseks, et autoriks oli Pauluse kaaslane. Kui tegemist on pelgalt omistatud tekstiga, on küsitav ka, miks oleks 2. sajandi kirik omistanud kaks mahukat raamatut vähetähtsale Luukale, selle asemel, et omistada need mõnele apostlile.[3]

Teised uurijad on aga tekstianalüüsi alusel väitnud, et autoriks on keegi anonüümne autor, kuna tekst ei ole kooskõlas Pauluse kirjadega ning meditsiinilised nüansid, mis evangeeliumis leiduvad, ei ületa teadmisi, mis oleksid olnud igal kaasaegsel haritud inimesel.[1][5] On välja pakutud, et meie-vormis tekstilõigud Apostlite tegudes on eraldiseisev materjal, mille autor on ülejäänud teksti kaasanud.[1]

Adressaadi probleem[muuda | muuda lähteteksti]

Uue Testamendi uurijad on erimeelel ka selle osas, kes on Luuka adressaat. Ainsa evangeelumina on Luuka evangeeliumi teksti sees mainitud adressaat – kõigeauline Teofilos [6]. Teofilos võis olla päris isik, kuid ühtlasi tähendab nimi Teofilos tõlkes "Jumala armastajat" või "Jumala armastatut" ning nii on oletatud, et Teofilose nimi võib osutada ka kristlastele. Selle kasuks, et tegemist oli päris isikuga, räägib sissejuhatuse formaalne stiil, asjaolu, et Luuka kaasajal pühendati tekste tihti olulistele isikutele ning et tiitel "kõigeauline" oli kasutusel sotsiaalse staatuse märkimiseks Rooma provintsis. Ühtlasi oleks seljuhul tegu mittejuudist adressaadiga ning Luuka evangeeliumi fookus on mittejuutide kaasamisel kristlusesse.[3] Teisest küljest on põhjust ka selles hüpoteesis kahelda: kui raamat on pühendatud kõrgel kohal ametnikule, siis tundub kummaline, et rikkaid ja ametnikke kujutatakse väga negatiivses valguses ning teos on liiga pikk, et oleks tõenäoline, et ükski Rooma ametnik oleks seda lugema vaevunud. Seega võib ka arvata, et raamat oli kirjutatud kristlastele, mis oli palju tavalisem.[1]

Tekkelugu[muuda | muuda lähteteksti]

Luuka evangeelium 3. sajandist pärit papüürusel

Evangeelium on kirjutatud kirja vormis, mis on läkitatud Teofilosele, keda mainitakse sissejuhatuses. Autori eesmärgiks on panna kirja kõik Jeesusesse puutuv algusest lõpuni. Kuna Apostlite teod lõpevad sündmustikuga 62 või 63. aasta paiku pKr, siis võiks arvata, et Luuka evangeelium on kirjutatud varem, millalgi ajavahemikus 50. kuni 60. aasta.[3] Markuse evangeeliumi ja Luuka evangeeliumi võrdlus annab aga alust arvata, et Luuka evangeelium on hilisem. Asjaolu, et Luukas mainib Jeruusalemma piiramist sõjalaagreist [7], samas kui Markuse evangeeliumis räägitakse hägusemalt "hävituse koletisest" [8] võib viidata Luuka ajaloolisele informeeritusele ning paigutaks Luuka evangeeliumi kirjutamise hilisemasse perioodi, millalgi ajavahemikku 70.–100. aastatesse pKr.[1][2][9] Selle kasuks peetakse ka Luuka märkust, et tema evangeeliumil on mitmeid eelkäijaid. Viimaks arvatakse ka, et Luuka ja Matteuse evangeeliumide vahele jäi võrdlemisi lühike periood ning kuna Matteuse evangeelium paigutatakse 90. aastatesse, tuleks ka Luuka evangeelium paigutada sellesse perioodi.[1] Uurijad, kes paigutavad evangeeliumi varasemasse perioodi on välja toonud, et väljenduse muutmist Lk 21:20 võib seletada ka Luuka mittejuutidest lugejaskond - pidades lugejaskonnana silmas Rooma kristlasi, poleks Luukas tõenäoliselt saanud nimetada Rooma armeed "koletiseks". Samuti arvatakse, et väljenduse muutusest hoolimata on tegu liialt häguse sündmuste kirjeldusega, et sellest järeldada ajaloolist tagasivaadet tegelikele sündmustele. Tegu võib olla pelgalt sama ettekuulutuse eri kujuga, mis oli kaasajal ringluses.[3]

Teoloogid pole evangeeliumi koostamise asukoha osas ühtsel seisukohal.

Alliktekstid[muuda | muuda lähteteksti]

Luuka evangeeliumi alusmaterjaliks peetakse kolme allikat: Markuse evangeeliumit (30% teksti ulatuses), allikat Q (20% ulatuses) ja allikat L (50% ulatuses). Q-allika all mõeldakse Luuka ja Matteuse evangeeliumi ühisosa, mis ei ole pärit Markuse evangeeliumist. Allikas L all mõeldakse Luuka evangeeliumile eriomast materjali.[9] Luuka evangeeliumis kasutatakse peaaegu kogu Markuse evangeeliumi materjali, kuid see moodustab kogu teosest vaid kolmandiku. Seega on Luuka evangeeliumis rohkem unikaalset materjali kui teistes sünoptilistes evangeeliumides.[2][9]

Evangeeliumi vanimad säilinud katkendid sisalduvad Papüürus 75 manuskriptil 2. sajandist.

Sisu ja ülesehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Rembrandt, Kadunud poja tagasitulek, 1662–1669 (Ermitaaž, Peterburi) kujutab kadunud poja tähendamissõna

Luuka evangeelium koosneb 24 peatükist, mis jagunevad täisversioonis 1151 salmiks. Luuka evangeelium on salmide arvult mahukaim raamat Uues Testamendis. Peatükkide arvult pikemad raamatud on vaid Matteuse evangeelium ja Apostlite teod.

Luuka evangeeliumi on võrreldud ülesehituselt kaasaegsete ajalooteostega. Kuid on pakutud välja ka, et evangeeliumi tuleks käsitleda biograafiana ning ainult Apostlite tegusid historioloogiana. Seljuhul oleks Luuka evangeeliumi sissejuhatus pigem kaheosalise koguteose sissejuhatus, mitte evangeeliumi sissejuhatus.[1]

L allika lood[muuda | muuda lähteteksti]

Luuka evangeelium sisaldab palju unikaalseid lugusid ja tähendamissõnu:[5]

  • advendi- ja jõululood [10]
  • jutlus Naatsaretis [11]
  • lugu imelisest kalasaagist ja Peetruse kutsumisest [12]
  • lugu Naini noormehe surnust äratamisest [13]
  • lugu patusest naisest, kes võiab Jeesuse jalgu [14]
  • lugu samaarlastest, kes ei võta Jeesust vastu ning tema jüngrid tahavad kutsuda tule taevast alla [15]
  • lugu kümnest pidalitõbisest [16]
  • tölner Sakkeuse lugu [17]
  • Jeesus nutab Jeruusalemma pärast [18]
  • lugu Jeesusest Ketsemani aias [19]
  • Jeesuse saatmine Herodes Antipase ette [20]
  • lugu sellest, kuidas Jeesus lubab lunastust vargale ristil [21]
  • Jeesuse ilmumisest jüngritele Emmause teel [22]
  • Jeesuse ilmumine jüngritele Jeruusalemmas [23]
  • tähendamissõna heast samaarlasest [24]
  • tähendamissõna rikkast [25]
  • tähendamissõnad kadunud rahast ja kadunud pojast [26]
  • tähendamissõna ebaausast majapidajast [27]
  • tähendamissõna vaesest Laatsarusest [28]
  • tähendamissõna lesest ja kohtunikust [29]
  • tähendamissõna variserist ja tölnerist [30]

Enamik L allika materjali paigutub Luuka evangeeliumi rännu narratiivina tuntud osasse Lk 9:51-Lk 18:14. Selles evangeeliumi osas kirjeldatakse Jeesuse teekonda Galileast Jeruusalemma.[3]

Lapsepõlvelood[muuda | muuda lähteteksti]

Luuka evangeelium sisaldab mitmeid lugusid Jeesuse lapsepõlvest. Samas puudub kolme Idamaa targa lugu, mis on Matteuse evangeeliumis. Ilmselt oli evangeeliumi kirjutamise ajaks kristlikus kogukonnas tekkinud küsimus, millal sai Jeesus võime teha imesid. Luuka evangeeliumis teab 12-aastane Jeesus, et ta on Jumala poeg.[2] Olulisel kohal on lapsepõlvelugudes ka Ristija Johannes.

Sisu ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sissejuhatus [31]
  • Jeesuse kuulutustöö ettevalmistus [32]
    • Ristija Johannese ja Jeesuse sünni ettekuulutused [33]
    • Ristija Johannese ja Jeesuse sünd [34]
    • Ristija Johannese ettevalmistav kuulutus [35]
    • Jeesus juhatatakse Püha Vaimu poolt teenistusse [36]
  • Jeesus kuulutab evangeeliumit Galileas [37]
    • Jeesuse evangeelium [38]
  • 'Konflikt variseridega [39]
    • Kuulutus vaestele [40]
    • Ilmutusest ja kuulekusest [41]
    • Jeesuse eneseilmutus [42]
  • Jeesus läheb Jeruusalemma [43]
  • Jeesus Jeruusalemmas: Ristisurm ja ülestõusmine [47]
    • Jeesuse saabumine [48]
    • Jeesuse ja juudi usujuhtide konflikt [49]
    • Apokalüptiline õpetus [50]
    • Jeesuse kannatuslugu [51]
    • Jeesuse ülestõusmine [52]

Teoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Standardselt tõlgendatakse Luuka evangeeliumit kui päästeevangeeliumit, kus Jeesuse elu ja surm märgivad kulminatsiooni Vana Testamendiga alanud päästeajaloos. Jumal lunastab läbi Jeesuse inimesed nende pattudest.[9] Suurima patuna Jumala vastu esitatakse Jumala Poja (Jeesuse) tapmist. Sellest on mõned uurijad järeldanud, et Luuka evangeeliumi järgi ei loo Jumala ja inimeste vahel õiget suhet ega taga lunastust mitte Jeesuse surm ise, vaid see, kui inimesed mõistavad oma kohutavat pattu Jeesuse vastu ning Jumal neile andestab.[1] Luuka evangeeliumit on tõlgendatud ka kui vastumürki kriisile, mis tekkis kristlikus kogukonnas Jeesuse tagasituleku viibimisega.[53] Lisaks on ühe hüpoteesi järgi Luuka evangeelium kirjutatud vastureaktsioonina gnostitsismile.[54] Samuti võib Luuka evangeeliumit selle ajaloolise rõhuasetuse tõttu pidada ka evangeeliumiks, mis kirjutati kristlastele nende usu autentsuse kinnituseks[9] või ka aitamaks kristlikul kogukonnal mõtestada oma suhet teiste ühiskonna gruppidega ning neile kinnituseks, et kristlus ei ole Rooma võimu õõnestav ega juutlusega vastuolus.[2] Ainsa evangeeliumina sisaldab Luuka evangeelium autoripoolset eksplitsiitset väljendust teose eesmärgi kohta: evangeeliumi ülesandeks on anda ajalooline ülevaade Jeesuse elust. Luukas rõhutab Püha Vaimu rolli Jeesuse teenimistöös.[2][3] Samuti on kesksel kohal palvetamine. Luuka evangeeliumis kujutatakse Jeesust palvetamas, eriti enne pöördelisi sündmusi tema elus, rohkem kui üheski teises evangeeliumis.[3][9] Autor püüab kristlust näidata universaalsena, mis pole niivõrd juutide lahkusk, vaid Jumala and kogu inimkonnale.[1][3][9]

Kristoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Piero della Francesca, Jeesuse ristimine, c. 1450 "Ent sündis kui kogu rahvast ristiti ja ka Jeesus oli ristitud ja palvetas, et taevas avanes ja Püha Vaim laskus ihulikul kujul Jeesuse peale kui tuvi, ja taevast kostis hääl: "Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!" (Lk 2:21-22)

Luuka evangeeliumis on Jeesus Jumala Poeg, kes on tulnud kõigile rahvastele ja ühiskonna kihtidele Jumala sõnumit tooma. Luuka evangeeliumis ilmneb see jumalik päritolu kahel viisil: Jeesus sünnib neitsile läbi Püha Vaimu ja tema Isa ei ole seega inimene [55] ning Jeesuse genealoogia viiakse Luuka evangeeliumis välja esimese inimese Aadamani ja lõpuks Jumalani [56].[1][9]

Samas on Luuka Jeesus ka Jumala prohvet. Jeesuse kannatusi paistab Luuka evangeelium tõlgendavat prohvetliku saatusena [57].[5] Teoloogid on osutanud kirjakohale, kus Jeesus jutustab sünagoogis kaks Vanast Testamendist pärit lugu prohvetitest, kelle Jumal saatis mitte oma rahvast aitama, vaid näitamaks oma viha nende üleastumiste vastu [58]. Jeesuse sõnum näib olevat selge: ka tema on prohvet, keda Jumala rahvas ära ei tunne ning kes pöördub seetõttu Jumala sõnumiga mittejuutide poole.[1] Samuti on Luuka evangeeliumis ainsana lõik, kus Jeesus kuulutab, et sureb prohvetlikku surma[1]): "Siiski, ma pean rändama veel täna ja homme ja ülehomme, sest ei sobi, et prohvet hukataks mujal kui Jeruusalemmas."[59]

Jeesuse suhe Jumalaga on Luuka evangeeliumis lähedasem ja Jeesus oma saatusele vastu minnes kindlam ja rahulikum kui teistes sünoptilistes evangeeliumides. Reetmise-eelsetes tekstikohtades ei ole Jeesuse ja tema jüngrite vahel eraldatust nagu Markuse evangeeliumis, Jeesuse pöördumist Jumala poole kujutatakse palju rahulikumalt (ta palvetab korra ning ilma ahastuseta, mis on ilmne Markuses ja Matteuses). Eeldusel, et Lk 22:43-44 on kirjutatud evangeeliumi autori poolt ega ole lisatud hiljem, saab ta Jumalalt ingli läbi vastuse. Luukas on oluline ka Jeesuse surm ristil. Jeesus teab, mis on tema surma eesmärk ja mis sellele järgneb. Ta pöördub Jumala poole palvega: "Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" olles enam mures teiste, kui enda saatuse pärast ning sureb hüüdes: "Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!"[2]

Jeesuse imeteod[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rüveda vaimu väljaajamine [60]
  • Peetruse ämma tervendamine [61]
  • Rikkalik kalasaak [62]
  • Pidalitõbise tervendamine [63]
  • Halvatu tervendamine [64]
  • Kuivanud käe tervendamine [65]
  • Rooma väepealiku teenri tervendamine [66]
  • Naini lese poja ülesäratamine surnuist [67]
  • Tormi vaigistamine [68]
  • Gerasa seestunute tervendamine [69]
  • Veritõbise naise tervendamine [70]
  • Jairuse tütre ülesäratamine surnuist [71]
  • 5000 mehe toitmine [72]
  • Kurttumma tervendamine [73]
  • Haige tervendamine [74]
  • Vesitõbise tervendamine [75]
  • 10 pidalitõbise tervendamine [76]
  • Pimeda tervendamine Jeerikos [77]
  • Sõjasulase kõrva tervendamine [78]

Jeesuse tähendamissõnad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Külvajast [79]
  • Heast samaarlasest [80]
  • Rikkast mehest [81]
  • Sinepiivakesest [82]
  • Suurest söömaajast [83]
  • Kadunud lambast [84]
  • Kadunud mündist [85]
  • Kadunud pojast [86]
  • Kavalast majapidajast [87]
  • Lesest ja ebaõiglasest kohtust [88]
  • Variserist ja tönerist [89]
  • Talentidest [90]
  • Viinamäe rentnikest [91]

Ühiskonna rõhutud ja hääleõiguseta grupid[muuda | muuda lähteteksti]

Luuka evangeeliumis pööratakse erilist tähelepanu ühiskonna heidikutele ning vaestele, keda kujutatakse positiivselt ning kellele lubatakse tulevast õnne, samas kui rikastele, keda kujutatakse halvas valguses, kuulutatakse hukatust.[1][2][5][9] Luukas paistab arvavat, et jõukus üksi rikub inimese suhet Jumalaga.[2] Samuti on palju suurem ja positiivsem roll kui üheski teises evangeeliumis naistel, kellest paljud ilmuvad just L allika tekstis.[1][5][9]

Eshatoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Luukas paistab jagavat teiste evangelistide usku, et Jeesuse saabumine tähistab lõpuaja algust ja et selle täideviimine saabub koos Jeesuse teise tulemisega.[9] Samas on uurijad välja toonud, et Luuka evangeeliumis on olemas ka vihjed lõpu vahetule lähedusele ning arvatud, et Luukas tasakaalustab alusmaterjalides leiduvaid lõpu viibimise ja vahetu läheduse motiive, et ühelt poolt võidelda liigse entusiasmiga lõpu tuleku eel ja teiselt poolt vältida meeleheidet ja alla vandumist kristlikus kogukonnas.[9][92] Vähem levinud seisukoht on, et Luuka evangeeliumis ei ole maailma lõpp lähedal. Selle väite kasuks on toodud asjaolu, et Jeesus pöörab väga palju tähelepanu kaasaegsete ühiskondlike probleemide lahendamisele. Maailma parandamisele pühendumine ei oleks selle vaate järgi mõttekas, kui maailm oleks kohe lõppemas.[1]

Evangeelium eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Georg Mülleri jutlustest 17. sajandi algusest on säilinud varasemad teadaolevad eestikeelsed kirjakohad Luuka evangeeliumist.

Tekst ilmus esimest korda tervikuna eesti keeles 1686 "Wastses Testamendis" kui "Se Ewangelium Sest pöhast Lukassest ülleskirjotetu". 1694 Müncheni käsikirjas on kiri pealkirjastatud "Pühha Lukkasse ülleskirjotud Ewangelium" ja 1739 Piiblis "Ewangelium Pühhast Lukast ülleskirjotud".

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 B. Ehrman. 2000 (1997). "The New Testament: A Historical Introduction to Early Christian Writings." New York: Oxford University Press, Inc.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 R. E. Brown. 2010. "An introduction to the New Testament." New Haven ; London : Yale University Press.
  3. ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 D. Guthrie. 1990 (1961). "New Testament Introduction". - 4th ed. Illinois: Inter Varsity Press.
  4. ↑ Kl 4:14
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 E. Schweizer. 1991. "A Theological Introduction to the New Testament." Nashville: Abindon Press
  6. ↑ Lk 1:3
  7. ↑ Lk 21:20
  8. ↑ Mk 13:14
  9. ↑ 9,00 9,01 9,02 9,03 9,04 9,05 9,06 9,07 9,08 9,09 9,10 9,11 D. A. Hagner. 2012. "The New Testament: A Historical and Theological Introduction." Grand Rapids (Mich.): Baker Academic.
  10. ↑ Lk 1-2
  11. ↑ Lk 4:16-30
  12. ↑ Lk 5:1-11
  13. ↑ Lk 7:11-17
  14. ↑ Lk 7:36-50
  15. ↑ Lk 9:52-56
  16. ↑ Lk17:12-19
  17. ↑ Lk 19:1-10
  18. ↑ Lk 19:41-44
  19. ↑ Lk 22:44
  20. ↑ Lk 23:6-12
  21. ↑ Lk 23:40-43
  22. ↑ Lk 24:13-35
  23. ↑ Lk 24:36-53
  24. ↑ Lk 10:30-37
  25. ↑ Lk 12:16-21
  26. ↑ Lk 15:8-32
  27. ↑ Lk 16:1-8
  28. ↑ Lk 16:19-31
  29. ↑ Lk 18:1-8
  30. ↑ Lk 18:9-14
  31. ↑ Lk 1:1–4
  32. ↑ Lk 1:5–4:13
  33. ↑ Lk 1:5–56
  34. ↑ Lk 1:57–2:52
  35. ↑ Lk 3:1–20
  36. ↑ Lk 3:21–4:13
  37. ↑ Lk 4:14–9:50
  38. ↑ Lk 4:14–5:16
  39. ↑ Lk 5:17–6:11
  40. ↑ Lk 6:12–8:3
  41. ↑ Lk 8:4–21
  42. ↑ Lk 8:22–9:50
  43. ↑ Lk 9:51– 19:27
  44. ↑ Lk 9:51–13:21
  45. ↑ Lk 13:22–17:10
  46. ↑ Lk 17:11–19:27
  47. ↑ Lk 19:28–24:53
  48. ↑ Lk 19:28–48
  49. ↑ Lk 20:1–21:4
  50. ↑ Lk 21:5–38
  51. ↑ Lk 22:1–23:56a
  52. ↑ Lk 23:56b–24:53
  53. ↑ H. Conzelmann. 1961. "The Theology of St. Luke." Harper & Row.
  54. ↑ C. H. Talbert. 1966. "Luke and the gnostics: An examination of Lucan purpose." Abingdon Press.
  55. ↑ Lk 1:35
  56. ↑ Lk 3:38
  57. ↑ Lk 11:50-51; 13:34
  58. ↑ Lk 4:25-27
  59. ↑ Lk 13:33
  60. ↑ Lk 4:31–37
  61. ↑ Lk 4:38–39
  62. ↑ Lk 5:1–11
  63. ↑ Lk 5:12–16
  64. ↑ Lk 5:18–26
  65. ↑ Lk 6:6–10
  66. ↑ Lk 7:2–10
  67. ↑ Lk 7:11–17
  68. ↑ Lk 8:22–25
  69. ↑ Lk 8:26–39
  70. ↑ Lk 8:43–48
  71. ↑ Lk 8:49–56
  72. ↑ Lk 9:10–17
  73. ↑ Lk 9:37–43
  74. ↑ Lk 13:11–17
  75. ↑ Lk 14:1–6
  76. ↑ Lk 17:11–19
  77. ↑ Lk 18:35–43
  78. ↑ Lk 22:50-51
  79. ↑ Lk 8:4–15
  80. ↑ Lk 10:25–37
  81. ↑ Lk 12:13–21
  82. ↑ Lk 13:18–19
  83. ↑ Lk 14:15–24
  84. ↑ Lk 15:1–7
  85. ↑ Lk 15:8–10
  86. ↑ Lk 15:11–32
  87. ↑ Lk 16:1–9
  88. ↑ Lk 18:1–8
  89. ↑ Lk 18:9–14
  90. ↑ Lk 19:11–27
  91. ↑ Lk 20:9–19
  92. ↑ S. G. Wilson. 1970. "Lukan Eschatology". New testament Studies. 1970 16:4, pp. 330-347

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • R. E. Brown. 2010. "An introduction to the New Testament". New Haven ; London : Yale University Press.
  • H. Conzelmann. 1961. "The Theology of St. Luke". Harper & Row.
  • B. Ehrman.2000 (1997). "The New Testament: A Historical Introduction to Early Christian Writings". New York: Oxford University Press, Inc.
  • D. Guthrie. 1990 (1961). "New Testament Introduction." - 4th ed. Illinois: Inter Varsity Press.
  • D. A. Hagner. 2012. "The New Testament: A Historical and Theological Introduction". Grand Rapids (Mich.): Baker Academic.
  • L. Morris. 2008. "Luuka evangeelium". Tallinn: Logos.
  • E. Schweizer. 1991. "A Theological Introduction to the New Testament". Nashville: Abingdon Press.
  • C. H. Talbert. 1966. "Luke and the Gnostics: An examination of Lucan purpose". Abingdon Press.
  • Toomas Põld 2007. "Luuka evangeeliumi seletused".
  • S. G. Wilson. 1970. "Lukan Eschatology." New testament Studies. 1970 16:4, pp. 330–347
  • Eesti Piibliselts, 2010 (1999). "Piibel. Vana Testament. Uus Testament". Tallinn: Estonian Bible.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Luuka_evangeelium&oldid=6434475"