Pikker (vahilaev)

Allikas: Vikipeedia
Pikker 1940

Pikker oli Eesti Merejõudude vahilaev, suurim Eesti esimese iseseisvuse ajal kohapeal ehitatud sõja- ja piirivalvelaev. Punalaevastikus oli hiljem kasutusel juhtkonna mootorjahina ja pärast sõda riigitegelaste mootorjahina.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi teenistuses[muuda | muuda lähteteksti]

Pikker oli algselt mõeldud piirivalvelaevana ja lisaks riigijuhtide esindusfunktsioonideks. Ehitust alustati Tallinnas Riigi Sadamatehastes 1938 ja laev lasti vette 1939. Teenistusse võeti 1940. aastal seoses äreva sõjalis-poliitilise olukorraga siiski sõjalaevana. Pikker määrati ühte divisjoni kahe allveelaevaga (vt Allveelaevade Divisjon). Pikri kapten oli kaptenmajor Alfred Pupp.

Punalaevastikus[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Eesti okupeerimist 1940. aasta suvel võeti Pikker punalaevastiku koosseisu. Küllap avastasid punaväe ohvitserid peagi laeva mugavad esindusruumid ja juunist 1941 sai Pikrist Punalipulise Balti laevastiku sõjanõukogu staabilaev. Laevale asus admiral Vladimir Tributs koos oma staabiga.

Pikker tegi peajõudude koosseisus edukalt läbi evakueerimisoperatsiooni Tallinnast Leningradi, mille käigus 28. juuni 1941 õhtul päästis miinile sattunud liidrilt Minsk hulga haavatuid. 2. detsembril 1941 sai aluse nimeks Kiev, 15. märtsil 1943 aga Luga ja vahepeal jõudis mõningatel andmetel olla veel Ilmen.

Riigijuhtide jahina[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Teist maailmasõda toodi laev jälle Tallinna, kus eemaldati relvastus, kohendati ja värviti valgeks. Pärast seda sõitis laev ümber Euroopa Mustale merele Sevastopolisse, kus läbis veel mõned vajalikud ümberehitused ja alates 21. juunist 1948 sai riigijuhtide esindusjahiks Rion. Laeva kasutasid lõbusõitudeks peamiselt Jossif Stalin, Vjatšeslav Molotov ja Nikita Hruštšov.

Moskva ülikooli laevana[muuda | muuda lähteteksti]

1961. aastal anti Rion edasi Moskva Ülikoolile, läbis veel mõned ümberehitused ja sai viimaseks nimeks Moskovski Universitet. Laev toimis üliõpilaste praktikakohana, kus õpiti kasutama näiteks hüdroloogilisi või meteoroloogilisi mõõte- ja vaatlusseadmeid.

1960. aastatel filmiti laeva Arizona nime all filmis "Insener Garini hüperboloid". Kahe hüperboloidiga varustatud Arizona oli kõige võimsam sõjalaev maailmas.[1]

Laev teenis ülikooli aktiivselt vähemalt kuni 1972. aastani, misjärel jäi ilmselt seisma. 1978. aastal kanti teenekas laev peaaegu 40-aastase teenistuse järel maha ja arvatavasti lammutati.

Ühe väheusutava versiooni järgi laev lammutusse ei jõudnud, vaid müüdi kuhugi Kaukaasiasse rannaäärseks maapealseks restoraniks. Igatahes pole õnnestunud laevast hiljem jälgi leida.

Andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Pikkeri mudel Meremuuseumis
  • Pikkus – 58 m
  • Laius – 7,35 m
  • Süvis – 2,4 m
  • Veeväljasurve – 500 t (normaalne)
  • Peamasinad – 2 diiselmootorit koguvõimsusega 1900 hj, Deutsche Werke Kiel
  • Kiirus – 18 sõlme
  • Relvastus – 2 x 75mm kahur, kaheraudne Maxim-kuulipilduja, süvaveepommid ja kuni 50 miini
  • Meeskond – 43

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Pikker oli oma ajastu kohta moodne ja esinduslik ning võrdlemisi kiirekäiguline laev. Laeva üldkuju meenutas natuke selleaegseid NSV Liidu miinitraalereid ja ka vanemaid hävitajaid. Oli mõeldud ühtlasi presidendi ametisõitudeks ja selleks olid laeval vastavalt mugavad kajutid. Pikkeril oli pardal ka väike kuulipildujatega relvastatud kaater. Puuduseks oli sonari puudumine, mida teadaolevalt ei jõutud hankida.

Võib mõelda, kas väiksearvuliste merejõudude uuele sõjalaevale olnuksid maailmasõja eelõhtul vajalikud presidendi ruumide mugavused või oleks saanud ressursse kasutada efektiivsemalt, aga selline oli aeg. Siiski tagasid need mugavused laevale võrdlemisi pika ea. Laeva kutsuti hiljem veel vene kasutajate poolt ka "Eesti iluduseks" (Эстонская красавица).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. fong1975 (9. juuli 2019). "ПИККЕРИ он же МОСКОВСКИЙ УНИВЕРСИТЕТ". LiveJournal.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]