Sõduri baaskursus

Allikas: Vikipeedia

Sõduri baaskursus (lühendatult SBK) on Eesti kaitseväes ajateenistuse jooksul ette nähtud väljaõppe esimene õppekursus, mille käigus antakse sõdurile põhiteadmised ja -oskused ning saavutatakse järgneva teenistuse edukaks läbimiseks vajalik füüsiline ja moraalne vorm. Kursus on ühtne ajateenijatele kõigis väeliikides.

Kõnekeeles kutsutakse traditsiooniliselt ka nooreajaks, mis viitab kaitseväes 1990. aastail (ja samuti enne Teist maailmasõda) kasutusel olnud sõduriauastmest noor, mis oli iga ajateenija esimene auaste.

Väljaõpe[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üldiselt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõduri baaskursus kestab kümme nädalat, millele lisandub teenistusse võtmise ja sisseelamise nädal. Kursuse jooksul antakse sõdurile algteadmised ja põhioskused praktiliselt kõigis militaarvaldkondades. Õppemaht on kokku 400 õppetundi, millele lisanduvad kasvatuslikud-, sportlikud-, täiendõppelised- või hooldusalased tegevused väljaspool õppepäeva (08.00-17.00). Kursuse teisel poolel toimub alati välilaager sõduri lahinguoskuste süvendatud väljaõppeks maastikul.

Kursuse lõpus tuleb sooritada nii teoreetilisest kui ka praktilisest osast koosnev sõdurieksam, mille kulminatsiooniks on väeüksusest ja aastaajast sõltuvalt (reeglina) 30–60-kilomeetrine jalgsirännak täisvarustuses.

Õppeained[muuda | redigeeri lähteteksti]

SBK õppeained vastavalt Kaitseväe juhataja poolt 29.01.2003 kinnitatud õppekavale (sulgudes mahukaimaite õppeainete ümmardatud % tundide koguarvust):

  • Kaitseväe seadusandlus ja määrustikud
  • Riviõpe
  • Ajalugu
  • Kehaline kasvatus (12%)
  • Meditsiiniõpe
  • Tagalaõpe
  • Relvaõpe (16%)
  • Laskeõpe
  • Välioskused (10,5 %)
  • Taktikaõpe
  • Pioneeriõpe ja massihävitusrelvakaitse (11%)
  • Sideõpe
  • Sõjatopograafia (11%)
  • Rännakuõpe

Teenistuskorraldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Reeglina ei anta ajateenijale sõduri baaskursuse ajal väljaluba (välja arvatud erijuhud, milleks on tavaliselt kohtu- või politseikutse, lähisugulase matused, lapse sünd), kuid nädalavahetustel on võimalik vastu võtta külalisi. Sageli piiratakse kasvatuslikul eesmärgil ka meelelahutustegevusi või muid hüvesid ja sõdurisse suhtutakse üldiselt rangelt. Nii sisendatakse noorsõdurile vähenõudlikke eluviise, sõjaväelist alluvusharjumust ning toimetulekutahet raskes olukorras. Ligikaudu 10 protsenti ajateenijatest arvatakse enne sõduri baaskursuse lõppu tervislikel põhjustel ennetähtaegselt reservi.

Sõduri baaskursus lõpeb piduliku sõdurivande andmise rivistusega, mille puhul korraldatakse väeosas lahtiste uste päev.

Edasine teenistus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kursuse järel asub ajateenija vastavalt teenistuskestusele ja isikuomadustele omandama sõjaväelist eriala kas:

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]