Eesti kloostrid
 |
Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust. |
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
Eesti alal on tegutsenud paljude ordude kloostrid: tsistertslaste, frantsisklaste, dominiiklaste, birgitlaste ja augustiinide kloostrid. Eestis pole tegutsenud: benediktlased, karmeliidid ja kaputsiinid. Kaheksa meeskloostri kõrval tegutses viis naiskloostrit, millest oluliisim Tallinna Mihkli klooster, ja Pirita kaksikklooster.
Sisukord |
[redigeeri] Tsistertslased
Esimestena jõudsid Eesti alale tsistertslased, arvatavasti juba enne 13. saj. algust. Tsistertslased rajasid Eestisse kaks kloostrit, 1228. aastal Valkena ehk Kärkna, Lihula kloostri 13. sajandi viimasel veerandil ja 1317. aastal Padise kloostri. Valkena (Kärkna) jääb praegusele Tartumaale, Padise Harjumaale. Valkena kloostri hävitasid venelased Liivi sõja alguses 1558. aastal. Ka Padise klooster hävis 1559. aastal sõjas.
1561. aastal läks Eestimaa põhjaosa katoliikliku Saksa ordu valdusest luterliku Rootsi võimu alla, Lõuna-Eesti jäi esialgu katoliikliku Poola valdusesse.
17. sajandil langes ka Liivimaa rootslaste kätte. Katoliiklus keelustati, katoliiklane olemise eest võidi karistada surmanuhtlusega.
Tsistertslaste nunnakloostrid olid: Tallinnas (Naistsisterlaste Mihkli klooster), Tartus (Tartu Püha Katariina klooster) ja Lihulas (Lihula klooster). Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud.
[redigeeri] Frantsisklased
Eestis on frantsisklased hakanud tegutsema alles 15. sajandi II poolel, kui paavst Paulus II lubas neil 1466. aastal asutatada omi kloostreid Vana-Liivimaal. Eestis olid frantsisklaste kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis.
[redigeeri] Dominiiklased
Esimesed dominiiklased tulid siia õige varakult koos Taani kuninga väega. Dominikaanlased tegelesid kõikjal misjoniga, seega on arusaadav, et nende ordu oli üks esimesi, mis alustas tegevust ka Eestis. Tallinnasse asusid dominiiklased 1229. a., Tartusse 1300. a., mõnevõrra hiljem ka Narva. Dominiiklased oskasid hästi eesti keelt ning olid seetõttu maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed.
Kerjusmungaordude – dominiiklaste ja frantsisklaste – kloostrid rajati eranditult linnadesse ning kuna nende sihtgrupiks olid ennekõike linna vaesed, siis pidid ka kloostrid paiknema linnaservas keset vaestekvartaleid, nende kirikud olid suured jutlusruumid, altariliturgia kõrval sai just kerjusmunkade juures tavaks pidada pikki jutlusi ning teha seda kohalikus keeles – Tallinnas ka eesti keeles.
[redigeeri] Augustiinlased ja birgitiinid
Ainus augustiinlaste ja birgitiinide klooster Eestis oli Püha Birgittale ja Neitsi Maarjale pühendatud kaksikklooster (nunnad ja mungad, kaks eraldi konventi ühes kloostris) Pirital. Pirita klooster tegutses aastatel 1407-1577, mil hävitati vene vägede poolt Liivi sõjas. Pirita kloostri emaklooster ja eeskuju oli Vadstena klooster Rootsis. Balthasar Russow' sõnade järgi olnud Pirita kloostril oluline koht ka eestlaste usuelus.
[redigeeri] Jesuiidid
Eestis tegutsesid jesuiidid Poola võimu aluses Tartus ajavahemikus 1583-1625 (vaheajaga 1600-1603, mil Tartu oli Rootsi valduses). Aastail 1583-1600 ja 1603-1625 tegutses Tartus jesuiitide gümnaasium, aastail 1585-1600 ja 1615-1625 tõlkide seminar. Jesuiitide kavatsuse kohaselt pidi Tartust saama keskus, kust katoliku usku levitataks ka Venemaale ning kuni Indiani välja. Tänapäeval ongi jesuiitide põhitegevus misjonitöö ja hariduse andmine.
Jesuiidid panid aluse lõunaeestikeelsele kiriklikule kirjandusele ning ilmselt ka lõunaeesti kirjakeelele. Nad andsid 1585–1623. aastal välja vähemalt kolm lõunaeestikeelset raamatut, millest üks on säilinud tänaseni.
[redigeeri] Eesti kloostrite loend
| Ordu | mees/naisklooster | Koht | Nimetus | Nimipühak[1] | Asutamisaeg/esmamainimine | Sulgemiseaeg |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Tsistertslaste ordu | meesklooster | Kärkna | Kärkna klooster | Maria | 1228 | 1558 |
| Tsistertslaste ordu | naisklooster | Tallinn | Tallinna Mihkli klooster | Mikael | 1249 | 1629 |
| Tsistertslaste ordu | naisklooster | Lihula | Lihula klooster | ? | 1275/1285 | 1558 |
| Tsistertslaste ordu | naisklooster | Tartu | Tartu Püha Katariina klooster[2] | ? | 1345 | 1558 |
| Tsistertslaste ordu | meesklooster | Padise | Padise klooster | Maarja | ~1310 | 1559 |
| Dominiiklaste ordu | meesklooster | Tallinn | Püha Katariina klooster | Katariina | 1229 | 1525 |
| Dominiiklaste ordu | meesklooster | Tartu | Maarja Magdaleena | enne 1300 | 1520 | |
| Dominiiklaste ordu | meesklooster | Narva | Anna | 1520 | 1524 | |
| Frantsisklased | meesklooster | Tartu | ? | 1466 | 1525 | |
| Frantsisklased | meesklooster | Viljandi | Viljandi klooster | Jaani? | 1466/1471 | 1560 |
| Frantsisklased | meesklooster | Rakvere | Mihkli | 1502 | 1559 | |
| Frantsisklased | naisklooster | Tartu | Klaara | ? | 1525 | |
| Birgitiinide ordu | kaksikklooster | Tallinn, Pirita | Pirita klooster | Maarja | 1400 | 1577[3] |
- Kiviloo klooster[4]
- Tsistertslaste ordu, Ojamaa Roma emakloostri, Kolga klooster
- Rõngu klooster
- Vigala klooster[4]
[redigeeri] Tegutsevad kloostrid
- Dominikaani Vendade Ordu Klooster Tallinnas
- Halastuse Misjonäride Ordu Klooster Tallinnas
- Püha Eelkäija Skiita (Saaremaal)
- Püha Kantaliitsia Feliksi Kongregatsiooni Klooster Ahtmes
- Püha Kantaliitsia Feliksi Kongregatsiooni Klooster Narvas
- Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatsiooni Klooster Tartus
- Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu Klooster Pirital (Pirita klooster)
- Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster (Kuremäe klooster)
[redigeeri] Viited
- ↑ Katoliku pühakute loend
- ↑ Püha Katariina nunnaklooster
- ↑ Anneli Randla, Kloostrid Eestis, Loeng 2.10.2001 Helsingis, Tuglase Seltsis
- ↑ 4,0 4,1 Franz Nyenstede: Liefländische Cronica bis Anno 1609, [Kloster: Padis, Fegefeuer, Lode, Leal, Fickel, Kolck, S. Brigitten, Falckenau] 1836. a. Digitaalselt, vene keeles
[redigeeri] Välislingid
- Kloostrid Eestis
- Kristlike ordude kultuurilugu
- Miksike Kloostrid
- Munga- ja nunnaordud
- Katoliku Kiriku ordud
- Keskaegsed eurokeskused Kärknas ja Padisel
[redigeeri] Kirjandus
- Jaan Tamm, "Padise klooster. Ehitus- ja uurimislugu. Kirjastus: TEA KIRJASTUS, ISBN 9789985719985, 2010, 136 lk
- Jaan Tamm, Eesti keskaegsed kloostrid. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002.
- Jaan Tamm, Padise klooster. Ehitus- ja uurimislugu. Tallinn: TEA Kirjastus, 2010.
- Jaan Tamm, Pirita Convent: the history of the construction and research. Kaasautor koos Villem Raamiga. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006.
- Jaan Tamm, Pirita klooster: ehitus- ja uurimislugu. Kaasautor koos Villem Raamiga. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005.
- Jaan Tamm, Tallinna Püha Miikaeli klooster: ehitus- ja uurimislugu. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2009."Eesti keskaegsed kloostrid"
