Friedrich Paulus

Allikas: Vikipeedia
Friedrich Paulus
Bundesarchiv Bild 183-B24575, Friedrich Paulus.jpg
Nimi Friedrich Paulus
Sündinud 23. september, 1890
Breitenau, Hessen-Nassau
Surnud 1. veebruar, 1957
Dresden, Saksamaa
Teenistused Saksamaa 1910 - 1943
Auaste Kindralfeldmarssal
Autasud Raudristi Rüütlirist tammelehtedega

Friedrich Wilhelm Ernst Paulus (23. september 18901. veebruar 1957) oli ohvitser Saksamaa relvajõududes aastatel 1910 kuni 1943.

Ta on tuntuks saanud eelkõige Saksa 6. armee juhtimisega Stalingradi lahingus. Lahing lõppes Saksa vägede kohutava lüüasaamisega. 8. jaanuaril keelas Adolf Hitler Paulusel alistuda ja käskis tal Stalingradi viimase meheni kaitsta.

25. jaanuaril keelas Hitler jällegi Paulusel alistuda, 30. jaanuaril, kui Paulus teatas, et ta ei suuda enam oma vägesid juhtida, ülendas Hitler mitmeid tema ohvitsere. Pauluse ise ülendas Hitler kindralfeldmarssaliks, kuna tolle ajani ei olnud ükski Saksamaa või Preisimaa kindralfeldmarssal alistunud. Hitler lootis ka, et Paulus valib viimases hädas pigem enesetapu kui alistumise.

Sellest hoolimata alistus Paulus järgmisel päeval. See viis Hitleri raevu ning ta lubas enam mitte kunagi kedagi teist kindralfeldmarssaliks ülendada (kuigi ta veel kahe sõja-aasta jooksul andis välja seitse ülendust. Hitler ütles ka: "Rahuaja Saksamaal sooritasid 18-20 tuhat inimest aastas enesetapu, kuigi ei olnud sellises olukorras. See mees aga näeb oma 50-60 tuhat oma sõdurid vapralt end kaitstes suremas. Kuidas ta julges alistuda bolševikele?!"

Katoliiklasena ei pooldanud Paulus enesetappu. Vangistuse ajal ütles ta NKVD-le ülekuulamisel: "Mul ei ole mingit soovi ennast selle Böömi kaprali (Hitleri) pärast tulistada." Üks teine tema kindralitest ütles NKVD-le, et ülendusest teada saades olevat Paulus öelnud: "See kõlab nagu kutse enesetappu sooritama, kuid tema (Hitleri) heaks ma seda ei tee." Ta ei andestanud Hitlerile 6. armee hülgamist ning esines Nõukogude raadios natsivastase propagandaga.

1953. aastal vabastati Paulus vanglast ja kuni oma surmani elas ta Ida-Saksamaal Dresdenis. Ta maeti Badenisse oma 1949. aastal surnud naise kõrvale, kes polnud teda alates 1942. aastast näinud.