Viktor Suvorov

Allikas: Vikipeedia
Suworow Wiktor.jpg

Viktor Suvorov (vene Виктор Суворов, õige nimega Vladimir Rezun, vene keeles Владимир Богданович Резун) (sündinud 20. aprillil 1947 Primorje krais, Barabaši külas) on vene harrastusajaloolane ja kirjanik, endine sõjaväelane (alampolkovnik).

1957. a. asus ta 11-aastasena õppima Voroneži Suvorovi sõjakoolis ja selle sulgemisel jätkas Kalinini (Tver) Suvorovi sõjakoolis, mille lõpetas 1965. aastal. Seejärel hakkas V. Rezun õppima Kiievi kõrgema sõjakooli teisel kursusel. 19 aastaselt hakkas NLKP liikmeks. Rezun osales 1968 aastal operatsioonil „Dunai” (vk Doonau) augustis–septemberis, millega suruti maha „Praha kevad”. 1968.–1970. Karpaatia sõjaväeringkonnas. 1970.–1971. Kuibõševis Volga-äärses sõjaväeringkonnas. Vladimir Rezun teenis Nõukogude Armees ning aastatel 1970–1974 õppis Nõukogude sõjaväe luureakadeemias Sõjalis-Diplomaatilises Akadeemias, pärast lõpetamist suunati Nõukogude sõjaväeluure residentuuri Genfi Šveitsi.

1978. otsustas ta, et ei suuda endale avanenud tõde jagamata jätta ja palus Suurbritannias poliitilist varjupaika. Juba tema esimene raamat tekitas suurt poleemikat. "Jäälõhkuja" mitte ainult ei tõlgendanud ajalugu NSVLile ebasobivalt, vaid ka solvas mälestust Suurest Isamaasõjast ja rebis "pühaduse oreoli sõjalt, mille päästsid valla kommunistid meie kõigi hukatuseks" (Jäälõhkuja, eessõna "Minu vene lugejale").

Tänasel päeval elab ta "surmaotsuse ja selle täideviimise vahel" ja "uskuge, see on kuratlikult õnnelik aeg" (Mai 2010, Tallinn, Gloria kohvik). Surmaotsus langetati juba Nõukogude ajal, ent "mitte keegi pole seni taibanud talle mõistetud otsust tühistada" ("Jäälõhkuja", järelsõna Vladimir Bukovskilt).

Tema teosed kirjandusliku pseudonüümi Viktor Suvorov all on tekitanud palju poleemikat, kuna Suvorov on oma teostes viidates avalikes allikates avaldatud andmetele viidanud Nõukogude Liidu ja Jossif Stalini plaanile alustada sõjategevust Saksamaa Kolmanda Riigi vastu juulikuus 1941. aastal.

Viktor Suvorovi poolt esitatud tees ei ole vastuvõetav endise NSV Liidu nn rahumeelse poliitika ja "ootamatu kallaletungiversiooni toetajatele", kes süüdistavad Suvorovit "lääneriikide Venemaa vastases tellimustöö täitmises".

Loomingust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suvorovi teoste läbiv teema on Nõukogude Liidu roll ning eesmärgid Teises maailmasõjas. Tema teooria kohaselt soovisidki kommunistid sõda ning Hitler pidi neile Euroopa vallutamiseks tee vabaks lükkama.

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "M-päev: millal algas Teine maailmasõda?", Olion 1998
  • "Kontroll", Olion 1999
  • "Viimane vabariik", Olion 1999
  • "Jäälõhkuja: kes alustas Teist maailmasõda", Olion 2000
  • "Valik", Olion 2000
  • "Puhastus", Olion 2000
  • "Enesetapp", Olion 2001
  • "Vabastaja", Olion 2001
  • "Akvaarium", Tänapäev 2001
  • "Võidu vari", Olion 2003
  • "Võtan oma sõnad tagasi" (triloogia "Võidu vari" 2. raamat), Olion 2006
  • "Viimane vabariik 2.", Olion 2008
  • "Häving" (triloogia "Viimane vabariik 3. raamat), Olion 2010
  • "Maoõgija", Olion 2011
  • "Kõigi vastu" (alapealkirjaga: "Kriis NSV Liidus ja võitlus võimu pärast riigi juhkonnas esimesel sõjajärgsel aastakümnel"), Tänapäev 2014

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]