Jäälahing

Allikas: Vikipeedia
Jäälahing
Toimumisaeg 5. aprill 1242
Toimumiskoht Lämmijärv, Eesti
Tulemus Novgorodlaste võit.
Osalised
Novgorodi vabariik Baltic coat of arms.svg Liivi ordu
Tartu coat of arms.svg Tartu piiskopkond
Flag of Denmark.svg Taani kuninga vasallid
Väejuhid või liidrid
Novgorodi vürst Aleksander Jaroslavitš Baltic coat of arms.svg Liivi ordu aseemeister, Liivi ordu maameistri ülesannetes Andreas von Velven
Jõudude suurus
4 000–5 000 500–1 000
Kaotused
Langenute, haavatute või vangi langenute arv teadmata. Langenud ~400
vangi langenud 40–50. Rüütleid langes ~20, vangi langenuid 6.

Jäälahing oli 13. sajandil, 1242. aasta 5. aprillil Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši juhitud Novgorodi vabariigi ja Suzdali vürstiriigi[viide?] sõjasalkade vahel.

Lämmijärve paiknemine kaardil (punase joonega)

Lahingu eeldused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Venemaa ning nõukogude ajaloolased on tõlgendanud toimunud relvakonflikti Liivi ordu kalleletungina rahumeelsele Novgorodile, tõstes esile ainult selle konflikti pikemajalistest relvastatud vastuseisust, mis toimus 13. sajandi keskel Roomakatoliku kiriku ja Kreekakatoliku kiriku vahel oma mõjusfääride laindamisel.

Aleksander Nevski

Aleksandr Nevski poolt juhitud sõjasalga tungimisele Tartu piiskopkonna maadele eelnes Aleksander Jaroslavitši poolt Liivi ordu toetusel Pihkvas võimul olevate ordumeelsete vene soost Pihkva valitsejaid toetavate vägede võitmine ja minemaajamine nende poolt vallutatud Pihkvast.

Lahingu põhjuseks oli Aleksander Jaroslavitš ja tema väed, kes ületasid piirijoone ning rüüstasid ja okupeerisid Tartumaad.

Peale vene luuresalga kokkupõrget orduvägedega põgenesid luuresalga riismed Peipsi taha, kus ootasid neid venelaste põhijõud. Ordu väed asusid vene vägesid taga ajama, kuid peale Peispis järve ületamist selle kitsamas kohas Lämmijärvel, kus kohtasid aga lahingukorras järve kaldal ootavaid vene vägesi.

Esimene edu oli orduvägedel, kes murdsid oma kuulsa seanina lahingumoodustisega, kerge vene jalaväe lahingukorrad, kuid peale seda sattusid raskeltrelvastatud ordurüütlid paksu lumme ning kaotasid manööverdumisvõime. Mille järel sõjasulastena kaasatud eestlased asusid põgenema. Nüüd ründas rüütleid vene ratsavägi ning piiras rüütlid ümber ja sundis seejärel taganema Peipsi järve läänekaldale. Taganemise käigus sattus osa rüütleid järve põhjapoolsemas osas olevale sügavama veetasemega ning nõrgema jääga pinnale ning uppusid oma ja hobuste raudrüüde raskuse tõttu.

Erinevad allikad toimunust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liivimaa vanem riimkroonika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liivimaa vanema riimkroonika põhjal oli sakslaste väe suurus 500–1000 meest. Koosnes see põhiliselt Tartu piiskopkonnast päris eestlastest sõjasulastest. Rüütleid oli paarkümmend.

Enne Jäälahingut oli sakslastel Peipsi idakaldal kokkupõrge venelaste väikese eelväega, mis lõppes sakslaste võiduga. Kuulnud suure (5000) venelaste ja mongolite/kiptšakkide[1] väe lähenemisest üritasid sakslased üle Peipsi põgeneda, kui ei jõudnud kaldale ja pidid lahingu jääl vastu võtma.

Lahing lõppes venelaste võiduga. Saksa rüütlite kaotused olid langenuid ca 20, vange 6.

Vene kroonikas mainitud Liivi ordu poolne 400–500 rüütli kaotus on võimatu väga lihtsal põhjusel: Liivi ordus ei olnud nii palju rüütleid.

Mõõgavendade ordus oli 1235. aastal 110–180 rüütlit, Liivi ordus oli 14. sajandil 200–300 rüütelvenda.

Pihkva vanem ja noorem letopiss[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jutustust Aleksandr Nevski elust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Venelaste müüt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vene väes, mis põhiliselt koosnes Novgorodi maakaitseväest, oli Vene kroonikate andmetel(väljamõeldud müüt) umbes 15 000 kuni 17 000 sõdalast vürst Aleksander Nevski juhtimisel. Ristirüütlite väes, mis koosnes Liivi ordu, piiskopi ja taani sõdalastest 10 000 kuni 12 000 sõdalast Andreas von Velveni juhtimisel .

Lahingu võitsid Aleksander Nevski juhitud väed. Surma sai üle 400 rüütli ja 40...50 võeti vangi. Paljud rasketes raudrüüdes sõjamehed uppusid kuna jää murdus hobuste ja meeste rüüde raskuse all. Vene väes langenute hulk on teadmata.

Jäälahingu tulemusel pandi seisma sakslaste edasitung itta.


Novgorodi kroonika järgi arvavad vene ajaloolased olevat vene väge 6000 -le ja Liivimaa omi 2500--le. Novgorodi poolel osalesid ka ratsanikud-vibukütid, kas need olid mongolite poolt appi saadetud v vene liitlased polovetsid, - ajalooallikad ei kinnita, kes nad olid. Arvatakse, et nad olid igatahes toodud Aleksander Nevski venna Andrei poolt Suzdalist koos sealse druziinaga.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. David Nicolle "Lake Peipus 1242 - Battle of the Ice" - Campaign 46, Osprey Publishers, 1996

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]