Estonia (teater)

Allikas: Vikipeedia
Vaade teatrihoonele lõunast.
Estonia teatrisaal.

Estonia on muusikateater Tallinnas. 1998. aastast kannab nime Rahvusooper Estonia.

Tänapäev[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012. aastast Vello Pähn, peadirektor (aastast 2009) Aivar Mäe ja balleti kunstiline juht (aastast 2009) Toomas Edur.

Teatri hooaeg vältab 10 kuud – septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 erineva lavateosega. Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja balletid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit.

Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline.

Rahvusooperi suur saal mahutab 690 pealtvaatajat, väiksemate lavavormide esitamiseks on ehitatud talveaed.

Estonia teatrihoones etenduvad sageli ka külalisteatrite tükid, toimuvad pidustused ning riikliku tähtsusega sündmused.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operettHervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooperConradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballettLéo Delibes'i "Coppèlia".[1] Esimese eesti ooperi – Evald Aava "Vikerlased" – esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett – Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal.[2]

1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Sel puhul peetud miitingul hüüdis EK(b)P KK sekretär Eduard Päll: "Kuid keegi ei suuda maha kustutada viha nende varemete tekitajate vastu!" (Eesti Päevaleht, 21. juuli 1946, nr. 29, lk. 3). Maja taastati 1947. aastal. 1949. aastal lõpetati draamatrupi tegevus ning aastast 1950 kandis teater nimetust Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater.[3]

Hoone[muuda | redigeeri lähteteksti]

Estonia teater enne II maailmasõda

Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.[4] Üks ehitajaid oli Ivar Kreugeri ehitusettevõte Kreuger & Toll, Ivar Kreuger käis Tallinnas mitu korda ehitustöid jälgimas[5].

Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga.

I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi. 23. aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu.

II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui Punaarmee õhust Tallinnat ründas, hävines teatrihoone pea täielikult. II maailmasõjas pea hävinud hoonet on nimetatud ka Estonia teatri- ja seltsimajaks[6].

1940-ndate teisel poolel hakati hoonet taas ehitama eesti arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi, milles püüti taastada algset väljanägemist. Lõunafassaadi akendevahelised alad on kaunistatud dooria sammastega. Sisekujunduses lähtusid arhitektid sotsiaalsest klassitsismist.

Teatrisaali lagi otsustati kaunistada freskomaaliga. Kunstnikele esitati nõudmine, et laemaali temaatiline lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama sotsialismis suurt ülesehitamisajastut ja vaenlase poolt purustatu taastamist[7]. Töö võtsid ette kolm kunstnikku Elmar Kits, Evald Okas ning Richard Sagrits. Kuna kogu lage pilguga haarata on keeruline, on kunstnikud jaganud lae neljaks üksikuks süžeeks. Lavapoolne osa on pühendatud võidule vaenlase üle ning kangelaste rõõmsale vastuvõtule elanike poolt, lae vastasosas kujutatakse laulupidu, vasakul pool on teemaks "Põllumajandus" ning paremal "Tööstus ja kalandus"[7].

Lisaks valmistasid eesti skulptorid teatrisaali kaunistamiseks 16, vastavalt liiduvabariikide arvule, bareljeefi.[8] Juhend nägi ette, et bareljeefis tuleb edasi anda vastava liiduvabariigi rahvustüüp, kõrvalmotiivistikus rõhutada maale iseloomulikke jooni, selle rahvamajanduslikku omapära ja rahvusornamentikat.[8] Bareljeefi alumisel serval on ornamentaalne lint vabariigi nimetusega.[8] Moldaavia kujundas skuptor Aleksander Kaasik, Aserbaidžaani Juhan Raudsepp, Valgevene August Vomm jne.[8]

1946. aastal avati kontsertsaal uuesti, 1947. aasta oktoobris avati ka teatrisaal. Alles 1991. aastal valmis hoone keskosa, mida täna Talveaiana väiksemate pidude tarbeks kasutatakse.

2006. aastal avati ka Kammermuusikasaal.

Hoone oli ka Eesti 50-kroonisel rahatähel, kuni 2011. aastal euro kasutusele võeti.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peadirigendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Tiit Tuumalu. Estonia ballett – juba 90 aastat vana. Postimees, 1. november 2008. Kasutatud 13.06.2009.
  2. Rahvusooperi ajaloost. Rahvusooper Estonia. Kasutatud 13.06.2009
  3. EE 12. kd, lk 122.
  4. Estonia teatrimaja 25-aastane juubel, Muusikaleht ; 10; 29.oktoober 1938, lk. 210-212
  5. Ivar Kreugeri enesetapp. Esmaspäev, 14. märts 1932, nr. 11, lk. 1
  6. 6,0 6,1 A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 384
  7. 7,0 7,1 Julius Genss, "Estonia" teatrisaali laemaalist, Sirp ja Vasar, 08.05.1948
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu skulptorite brigaad RT "Estonia" sisereljeefide kujundamisel, Sirp ja Vasar, 5.10.1946

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

59.43454624.750403