Estonia (teater)
Estonia on muusikateater Tallinnas. 1998. aastast kannab ta nime Rahvusooper Estonia. Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2004. aastast Arvo Volmer, peadirektor (aastast 2009) Aivar Mäe, peaprodutsent (aastast 2005) Neeme Kuningas ja balleti kunstiline juht (aastast 2009) Toomas Edur.
Teatri hooaeg vältab 10 kuud – septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 erineva lavateosega. Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja balletid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit.
Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline.
Rahvusooperi suur saal mahutab 690 pealtvaatajat, väiksemate lavavormide esitamiseks on ehitatud talveaed.
Estonia teatrihoones etenduvad sageli ka külalisteatrite tükid, toimuvad pidustused ning riikliku tähtsusega sündmused.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal.
1907. aastal etendati esimene operett – Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper – Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett – Léo Delibes'i "Coppèlia".[1] Esimese eesti ooperi – Evald Aava "Vikerlased" – esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett – Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal.[2]
1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Sel puhul peetud miitingul hüüdis EK(b)P KK sekretär Eduard Päll: "Kuid keegi ei suuda maha kustutada viha nende varemete tekitajate vastu!" (Eesti Päevaleht, 21. juuli 1946, nr. 29, lk. 3). Maja taastati 1947. aastal. 1949. aastal lõpetati draamatrupi tegevus ning aastast 1950 kandis teater nimetust ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater.[3]
[redigeeri] Hoone
Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgreni ja Wivi Lönn.
Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga, mida täna aga väikse peosaalina kasutatakse ning Talveaia nime all tuntakse.
I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi. Pärast Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist 23. aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu.
II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui Punaarmee õhust Tallinnat ründas, sai teatrihoone pea täiesti hävitatud. 1940-ndate teisel poolel hakati hoonet taas ehitama eesti arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi, milles püüti taastada algset väljanägemist. Lõunafassaadi akendevahelised alad on kaunistatud dooria sammastega. Sisekujunduses lähtusid arhitektid sotsiaalsest klassitsismist. 1946. aastal avati kontsertsaal uuesti, 1947. aasta oktoobris avati ka teatrisaal. Alles 1991. aastal valmis hoone keskosa, mida täna Talveaiana väiksemate pidude tarbeks kasutatakse.
2006. aastal avati ka Kammermuusikasaal.
Hoone oli ka Eesti 50-kroonisel rahatähel, kuni 2011. aastal euro kasutusele võeti.
[redigeeri] Peadirigendid
- Otto Hermann (1906-1908)
- Adalbert Wirkhaus (1908-1912)
- Raimund Kull (1912-1942)
- Juhan Aavik (1925-1933)
- Verner Nerep (1942-1944)
- Priit Nigula (1944-1951)
- Kirill Raudsepp (1951-1963)
- Neeme Järvi (1963-1975)
- Eri Klas (1975-1994)
- Paul Mägi (1995-2002)
- Jüri Alperten (2002-2004)
- Arvo Volmer (alates 2004)
[redigeeri] Viited
- ↑ Tiit Tuumalu. Estonia ballett – juba 90 aastat vana. Postimees, 1. november 2008. Kasutatud 13.06.2009.
- ↑ Rahvusooperi ajaloost. Rahvusooper Estonia. Kasutatud 13.06.2009
- ↑ EE 12. kd, lk 122.
[redigeeri] Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Estonia (teater) |
- Rahvusooper Estonia ametlik koduleht
- Estonia tantsu- ja muusikateatri areng
- "Rahvusooperis Estonia näeb tulevikus rohkem uuslavastusi" ERR Uudised, 3. detsember 2008
- "Rahvusooper teenis lõppenud aastal rekordilise piletitulu" Eesti Päevaleht, 3. jaanuar 2009
