Edward VII

Allikas: Vikipeedia
Edward VII

Edward VII (sünninimi: Albert Edward (9. november 1841, London6. mai 1910, London)) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas ja India keiser alates 22. jaanuarist 1901 kuni surmani.

Edward oli esimene Saksi-Coburgi ja Gotha soost Briti monarh. Tema ema oli kuninganna Victoria ja isa prints Albert.

Valitsejatiitel: Jumala armust Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi ja Briti ülemeremaade kuningas, usu kaitsja, India imperaator. (inglise keeles By the Grace of God of the United Kingdom of Great Britain and Ireland and of the British Dominions beyond the Seas King, Defender of the Faith, Emperor of India), ladina keeles Dei Gratia Britanniarum Rex, Fidei Defensor, Indiae Imperator).

Et tema ema elas kaua, sai Edward kuningaks alles 59-aastaselt.

Kui ta oli Walesi prints, siis tunti teda rohkem esimese eesnime järgi Albertina. Et aga seda nime peeti saksapäraseks ja sellenimelisi valitsejaid polnud Inglismaal enne olnud, kasutas ta valitsejana oma teist eesnime.

Teda on nimetatud Euroopa Onuks, sest ta oli paljudele valitsejatele onu, nende seas Saksamaa keiser Wilhelm II ja Venemaa keiser Nikolai II.

Ta abiellus 10. märtsil 1863 Taani kuninga Christian IX vanima tütre Alexandraga. Paaril oli kuus last:

Edward VII-l oli ka hulk armukesi ja mitu abieluvälist last. Tema viimase armukese Alice Keppeli lapselaps on Camilla Parker Bowles, kes oli Walesi printsi armuke ja nüüd on tema abikaasa.

Edward VII matustel sai kokku suur osa Euroopa kroonitud peadest ja neid on tagantjärele nimetatud vana Euroopa matusteks. Varsti puhkenud maailmasõjas sõdisid paljud neist üksteise vastu, paljud kaotasid ka võimu.

Seosed Eestiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

1908. aasta maikuus, 27.29. mail (ukj 9.11. juunil) toimus Tallinnas kuningas Edward VII ja Nikolai II 3-päevane kohtumine, mille eesmärk oli sõlmida kahe riigi vahelised poliitilised ning sõjalised koostöökokkulepped. Riikide välisministrite juuresolekul sõlmiti leping Makedoonias muudatuste läbiviimiseks ja Osmanite riigi nõrgestamiseks[1]. Kohtumise järel annetas kuningas 10. juunil 1908 Suurbritannia Kuningliku Victoria Ordu auliikme staatuse mitmetele Venemaa riigi- ja mereväetegelastele: nende hulgas olid ka Balti kindralkuberner parun Aleksandr Möller-Zakomelski, kes sai ordu suurristi auliikmeks, Tallinnas asunud laevastiku ülem Nikolai von Essen (rüütel-komandör), Eestimaa tsiviilkuberner Izmail Korostovets (rüütel-komandör), Tallinna politseimeister Lev Tšitšerošin (4. järk) ja Tallinna politsei abikomissar Ivan Gensior (5. järk).[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Victoria
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas
19011910
Järgnev:
George V