Aberdeen

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on Šotimaa linna kohta; omavalitsuse kohta vaata artiklit Aberdeen City; samanimeliste kohtade ja nähtuste kohta vaata lehekülge Aberdeen (täpsustus).

Aberdeen

inglise Aberdeen
šoti Aiberdeen
gaeli Obar-Dheadhain

Aberdeeni vapi
Aberdeeni vapi
Aberdeeni lipp
Aberdeeni lipp

Pindala: 184,46 km²
Elanikke: 210 400 (2008)

Koordinaadid: 57° 9′ N, 2° 6′ W57.15-2.1koordinaadid: 57° 9′ N, 2° 6′ W
ScotlandAberdeen.png
Aberdeen

Aberdeen on linn Suurbritannias Põhja-Šotimaal, Põhjamere rannikul, Doni jõe (põhjas) ja Dee jõe vahel.

Doni ja Dee jõe suudme vahemaa on umbes 3 kilomeetrit.

Haldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aberdeen on Aberdeen City omavalitsuse[viide?] ja Aberdeenshire'i omavalitsuse halduskeskus. Varem kuulus ta ringkonnana Grampiani piirkonda.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aberdeen on Kirde-Šotimaa suurim linn. Ta on suuruselt kolmas Šotimaa linn Glasgow' ja Edinburghi järel.

Elanike arv on olnud:

  • 1967: 182 000
  • 1997: 215 390
  • 2000: 189 900
  • 2001: 184 788 (rahvaloendus)
  • 2007: 210 400

Erinevalt teistest Põhja-Šotimaa linnadest on Aberdeeni elanike arv pärast 1960ndaid kasvanud, sest linn teenindab nafta- ja gaasipuurimist Põhjamere põhjaosas.

Aberdeen on anglikaani kiriku ja katoliku kiriku Aberdeeni piiskopkonna keskus.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aberdeen on Šotimaa tähtsaim kalasadamalinn ja Põhja-Šotimaa tähtsaim kaubasadamalinn, Šotimaa kirdeosa kaubanduskeskus ning Suurbritannia Põhjamere naftatööstuse finants- ja halduskeskus.

Alates 1970. aastate naftabuumist sai Aberdeenist Põhjamere naftatööstuse keskpunkt ja suur varustus- ja nõustamiskeskus Põhjamere nafta- ja gaasiplatvormidele. Äribuum rahastas elamute, büroode ja koolide ehitust. Aberdeeni sadama tulud kasvasid buumi jooksul 15-kordselt. Suur osa linna tööstusest on Põhjamere naftaga seotud. Aberdeeni algset ja peasadamat on pidevalt täiustatud, laiendatud ja moderniseeritud.

Peale kalapüügi on linnas keemia-, väetise-, paberi- ja parkimistööstus, masina- ja laevaehitus, murtakse ja lihvitakse graniiti ning konserveeritakse rikkalikku kalasaaki. Tekstiilitööstuses on tähtsaim villatööstus.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aberdeeni Ülikool koosneb King's College'ist (selle rajas 14941495 Aberdeeni piiskop paavsti bullale toetudes) ja Marischal College'ist (rajati 1593). Ülikoolil on humanitaarteaduste ja teoloogia, bioloogiateaduste, kliinilise meditsiini, majandus- ja sotsiaalteaduste, inseneri-, matemaatika- ja füüsikateaduste ning õigusteaduskond. Ülikooli juures töötab mullaökoloogia instituut ja mitu põllumajanduslikku uurimisinstituuti.

Aastast 1992 on linnas teine ülikool – Robert Gordoni Ülikool.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linn kasvas välja vanarooma kolooniast nimega Devana[viide?].

Old Aberdeeni vanim säilinud harta, mille annetas William Lõvi, pärineb 1179.[viide?] aastast, mida loetakse linna õiguste saamise aastaks. Kuninglikud hartad 1489. ja 1498. aastast lõid vaba linna, mida haldas kirik.

Juba 14. sajandil oli Aberdeen oluline sadam Inglismaa ja Madamaadega kauplemisel.

Aastal 1336 põletasid inglased linna maha.

17. sajandi ususõdade ajal oli Aberdeen rojalistide ja episkopaalide kants. Septembris 1644 toimus Aberdeeni lahing. Pärast Tippermuiri lahingut ründas linna James Graham, esimene Montrose'i markii vähem kui 2000 mehega ülekaaluka väe vastu. 13. septembril toimunud ägeda lahingu järel sisenesid piirajad linna. Läbääkimiste ajal mõrvati trummipoiss, mis ajendas linna rüüstamise.

18. sajandi teisest poolest kujunes linn oluliseks sadamalinnaks ja mitmekesiseks tööstuslinnaks (lina-, puuvilla- ja villatööstus, paberitööstus, kalatööstus, graniiditööstus).

Praegune Aberdeeni linn tekkis kahe keskaegse asula Old Aberdeeni ja New Aberdeeni liitmisel 1891.

20. sajandil arenes teenindussektor. 1970ndatel sai Aberdeenist Briti merealuse naftapuurimise keskus (Fortiese naftaväli läks käiku 1975).

Vaatamisväärsused ja arhitektuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aberdeeni hüütakse Graniitlinnaks (The Granite City), sest peaaegu kõik selle hooned on tehtud hallist graniidist, mida lähedusest murtakse. New Citys asuva Union Streeti äärsed nelinurksed soliidsed värvilisest poleeritud graniidist fassaadidega hooned pärinevad põhiliselt 19. sajandist. Marischal College'i hoonet, mis on võib-olla maailma suurim graniithoone, hakati ehitama 1844. Sellel on palju torne.

Ka gooti stiilis Saint Machari katedraal (1336 – 1522 või 1530; samasse rajati 1131 normannide katedraal, mille Edward III 1336 maha põletas) on graniidist. Esialgse kiriku rajas umbes 580 üks püha Columba õpilastest. Praegune kirik rajati kaitseehitisena inglaste või mägilaste võimaliku rünnaku vastu. 15. sajandil laoti korrapärane graniitkividest fassaad. Kirikul on 48 vapikilbiga tammepuust lagi (1520). Kesktorn, mille materjali oli Oliver Cromwelli ajal osalt kasutatud ehituseks, kukkus 1688 tormi käes kokku. Aastal 1560–1690 oli kirik kord presbüterlaste, kord episkopaalide käes ning jäi seejärel presbüterlikuks.

Saint Nicholase kirik pärineb praegusel kujul arhitektidelt James Gibbsilt (1751–1755) ja A. Simpsonilt (1834–1840); 1830 rajati graniitsammastik.

Episkopaalide katedraal, algselt Saint Andrew' kabel, rajati 1816–1817. Ameerika episkopaalide esimene piiskop Samuel Seabury pühitseti seal 1784.

Vanem linnaosa on uuemast põhja pool.

Doni jõge ületab 14. sajandist pärinev Balgownie sild (Auld Brig o' Don) ja Dee jõge 16. sajandist pärinev Old Bridge€ of Dee.

Linna tuntakse ka rooside linnana.

Aberdeenis on kunsti- ja tööstusmuuseume.

Linnas asub Pittodrie staadion.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]