Arthur Conan Doyle

Allikas: Vikipeedia
Arthur Conan Doyle
Conan doyle.jpg
Sünniaeg 22. mai 1859
Sünnikoht Edinburgh, Šotimaa
Surmaaeg 7. juuli 1930 (71-aastaselt)
Surmakoht Crowborough, Ida-Sussex, Inglismaa
Rahvus šotlane
Kirjandusžanrid Kriminaalromaanid
Ajaloolised romaanid
Seiklusromaanid
Mõjutanud Edgar Allan Poe
Jules Verne
Robert Louis Stevenson
Koduleht sirconandoyle.com

Sir Arthur Ignatius Conan Doyle (22. mai 1859 Edinburgh, Šotimaa7. juuli 1930 Crowborough, Ida-Sussex, Inglismaa) oli Šoti kirjanik, luuletaja ja arst[1]. Ta on tuntud ennekõike Sherlock Holmesi ja Professor Challengeri lugude autorina. Viljaka kirjanikuna kirjutas lisaks veel luulet, ulmet, ajaloolisi romaane ja artikleid.

Arthur Conan Doyle'i haud

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Jutustus John Smithist" ("The Narrative of John Smith", 1884)[2]

Sherlock Holmesi lood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Professor Challengeri lood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajaloolised romaanid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Micah Clarke (1888)
  • The White Company (1891)
  • The Great Shadow (1892)
  • The Refugees (1893)
  • Rodney Stone (1896)
  • Uncle Bernac (1897)
  • "Söör Nigel" (Sir Nigel, 1906)

Teised teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Kadunud maailm". "Maracoti sügavik" (1958; ilmus sarjas "Seiklusjutte maalt ja merelt"; tõlkija Ralf Toming)
  • "Sherlock Holmesi seiklused" (1992; tõlkija Krista Kaer)
  • "Sherlock Holmesi memuaarid" (1993; tõlkija Krista Kaer)
  • "Valge sõjasalk" (2001; tõlkinud Ehte Puhang)
  • "Leedi Sannoxi juhtum" (2002; tõlkija Eva Luts). Kogumikus on jutustused – "Kõrguste õudus" (The Horror of the Heights, 1913), "Nahklehter" (The Leather Funnel, 1902), "Uus katakom" (The New Catacomb, 1898), "Leedi Sannoxi juhtum" (The Case of Lady Sannox, 1893), "Hirm Blue Johni koopas" (The Terror of Blue John Gap, 1910) ja "Brasiilia kass" (The Brazilian Cat, 1898)
  • "Sherlock Holmesi lood" 1. osa (2003; tõlkijad Ester Heinaste, Krista Kaer, Villem Pedajas, ja A. Tann)
  • "Sherlock Holmesi lood" 2. osa (2003; tõlkijad Heli Greenbaum, Ester Heinaste ja Krista Kaer)
  • "Kui maailm karjus" (2003; tõlkija Eva Luts)
  • "Kadunud erirong" (2004)
  • "Lakitud laegas" (The Black Doctor and Other Tales of Terror and Mystery, 1925). Kogumikus on jutustused – "Tõmmu tohter" (The black doctor) ja "Juudi preestri rinnakilp" (The jew's breastplate) (2004; tõlkija Liisa Pint)
  • "Sasassa oru mõistatus" (2005; tõlkinud Gea Gorjunova ja Kristi Kirsimäe)
  • Jutustuste kogumik "Habakuk Jephsoni ülestunnistus" (J. Habakuk Jephson's Statement, 1884) ja "John Huxfordi äraolek" (2005; tõlkijad Gea Gorjunova, Kristi Kirsimäe)
  • "Thothi sõrmus" (2005; Eva Luts)
  • "Brigadir Gerardi seiklused" (The Exploits of Brigadier Gerard, 1903, e.k. 1925, 2005)
  • "Suur Keinplatzi eksperiment" (The Great Keinplatz Experiment and Other Tales of Twilight and the Unseen, 1919, e.k. 2006). Kogumikus on jutustused – "Suur Keinplatzi eksperiment", "Browni ja Pericordi kuulus mootor" ja "John Barrington Cowles".
  • "Lord Falconbridge" (2006). Kogumikus on jutustused – "Lord Falconbridge","Armastajad","Rajalt maas" ja "De Profundis".
  • "See on ju elementaarne, Watson!" (2006; tõlkinud Eva Luts). Tsitaadikogumik Scherlock Holmesi, doktor Challengeri ja teiste sir Arthur Conan Doyle'i tegelaste tarkusesõnadest ja vaimukustest.
  • Kogumik "Holmesi müsteeriumid" (2007). Arthur Conan Doyle jutustus "Kuidas Watson triki ära õppis".
  • "Minu sõber mõrvar" (My Friend the Murderer and Other Mysteries and Adventures, 1893, e.k. 2008). Kogumikus on jutustused – "Minu sõber mõrvar", "Triibuline kirst", "Voorimehe lugu", "Lord Barrymore'i langus", "Üks erakordne tund" ja "Rebaste kuningas".

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]